Heljo Mänd

26. jaan. 2009 at 10:53 e.l. (Nädala autor 2008)

Heljo Mänd (11. veebruar 1926 Narva) – eesti lastekirjanik

Vallo Kruuser

Katkend: „Toomas Linnupoeg”, TEA Kirjastus, Tallinn 2008, (esmatrükk 1968)

„Toomas Linnupoeg on armunud”

Maia tundis Toomas Linnupoja pilke oma kuklal, kuigi Maia istud samuti esimeses pingis nagu Toomas Linnupoeg, ainult keskmises reas. Toomas Linnupoeg oleks palju meelsamini tulistanud Maia silmi, kuid Maia püüdis kangekaelselt terve päeva Toomas Linnupoja poole mitte vaadata. Just püüdis, sest tegelikult ei vihanud Maia Toomas Linnupoega sugugi. Ei, ei! Ta polnud isegi Toomas Linnupojale pahane. Vastupidi. Maiale hoopis meeldis Toomas Linnupoeg, kuigi ta avalikult seda ei tunnistanud. Maia ei vaadanud Toomas Linnupojale ainult sellepärast otsa, et ta ei teadnud, kuidas vaadata. Ja-jaa. See on päris tõsi, sest Toomas Linnupoeg oli kutsunud teda kevadvaheajal…
…kohtamisele.
Kohtamine pidi toimuma pühapäeval täpselt kell viis müürilehtede tahvli all, aga Maial oli paar päeva varem olnud väike palavik ja ema ei lubanud teda välja. Nõnda, ema liigse ettevaatlikkuse tõttu ei saanudki Maia kohtamisele minna. Nüüd ei teadnud Maia, kuidas   Toomas Linnupojaga käituda, sest ta polnud kunagi varem jätnud kohtamisele minemata, niisamuti nagu ta polnud kunagi varem seal käinudki. See oli olnud tema esimene võimalus. Aga kui inimene ei tea, kuidas käituda, siis on parem, kui ta üldse ei käitu.
Ent kuidas võis Toomas Linnupoeg Maia hingevõitlust aimata? Toomas Linnupojal oli Maia käitumisest ainult üks järeldus, loogiline järeldus: ta on Maia silmis miinuste poole peal ja peab oma positsioone tugevasti parandama. Sellepärast astus Toomas Linnupoeg pärast tunde riidehoius Maiale lähemale, ja söandamata küll tarvitada sõna „kohtamine”, läks äkkrünnakule:
„Miks sa ei tulnud?”
Maia oli Toomas Linnupoja pealekäratamisest rabatud ega osanud midagi öelda. Ta hakkas ripsmeid pilgutama ja ütles esimese pähetuleva lause:
„Aga miks sina täna hilinesid?”
„Mul olid raudselt objektiivsed põhjused,” vastas Toomas Linnupoeg, vaatas Maia silmadesse ja küsis ülepakutud põnevusega: „Kas tahad, ma räägin sulle?”
Kuna Maial oli ikka veel raskusi sellega, kuidas üks tüdruk peab käituma, ütles ta:
„Võib kah.”
Kui nad kooliväravast tänavale jõudsid, võttis Toomas Linnupoeg kõigepealt Maia portfelli enda kätte, sest ta oli viisakas poiss. Õigemini küll kaval poiss, sest nõnda oli tal parem Maiat koju saata. Kuna Maia oli korralik õpilane, siis oli ta portfell kaunikesti raske, ta kandis nimelt alati kõiki vajalikke raamatuid kaasas, vihikutest rääkimata. Ja ka sussikott oli ta portfellis. Täna lisandus kõigele veel paks moežurnaal, mille Maia oli ema seljatagant salaja näpanud ja koolis teistele tüdrukutele näidanud. Kokkuvõttes oli Maia portfell poole raskem kui Toomas Linnupoja oma, aga Toomas Linnupoeg oli spordipoiss ja tal oli naljaasi kanda kaht portfelli. Vähemalt ta käitus nõnda, nagu oleks see naljaasi.
Niisiis, Toomas Linnupoeg ja Maia läksid mööda tänavat ja naersid. Õigemini Toomas Linnupoeg rääkis ja Maia naeris ja vastupidi – Maia rääkis ja Toomas Linnupoeg naeris.
Toomas Linnupoeg jutustas Maiale oma hilinemise loo.
Siis hakkas ta tembutama ja ütles:
„Mina olen nüüd ka Murjan.”
„Kes sa oled?” küsis Maia.
„Mina olen nüüd ka Murjan, sest ma tassin su koolikotti ja kui sa tahad seda kätte saada, pead mulle kompveki suhu pistma. Paremalt poolt.
Ent Maia naeris vastu:
„Milleks ma sulle kompveki põske pistan? Mina ei hiline ju kuhugi.”
Maia niisugune vastus tegi Toomas Linnupoja ütlemata õnnelikuks. Ta luges sellest välja, et Maia ei kiirusta koju ja neil seisab ees tore hulkumine mööda tänavaid.
/…/

Autorist:

Madis Jürgen „Heljo Mänd: Minu seltskond on mu mõtted ja raamatud”, 07.03.2008, Eesti Ekspress,
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EBEA7B0F16C4ABA5C2257402003FD381

Jaanus Kulli „Kirjanik Heljo Mänd: “Minu vanaema ei armastanud muinasjutte jutustada.”, SL Õhtuleht, 26.03.2008
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=272579

Epp Petrone „Heljo Mänd „Elu roheline hääl” ja Leelo Tungal „Seltsimees laps”, Eesti Ekspress, Areen, 16.05.2008
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4F9773268761C092C2257444002D1CF3

Eda Post „Heljo Mänd mändide vahelt”, Eesti Päevaleht, 04.02.2006
http://www.epl.ee/?artikkel=311359

Jaanus Kulli „Heljo Mänd: «Noortelt saan ma oma rõõmu ja see hoiab mind püsti.”, SL Õhtuleht, 04.02.2006
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=191167&q=eksamitel

Tiina Siimets „Mis puust on Heljo Mänd?”, Pere ja Kodu, 03.2006
http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=8932

Anneli Lepp „Heljo Mänd kirjutab jutud elust maha”, Postimees, 11.02.2006
http://www.postimees.ee/130206/esileht/191650.php

Heili Sibrits „Heljo Mänd: Vananemine on kartus uuenduste ees”, Kroonika, 27.02.2001,
http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=3357

Loomingut:

Luule:
“Oakene”, Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
“Vikerkaare all”, Eesti Raamat,  1965
“Mere taga, metsa taga”, Eesti Raamat,  1969
“Pillerpall”, Eesti Raamat, 1973
“Rohupäike”, Eesti Raamat, 1986
“Homme on kaugel”, Eesti Raamat, 1989

Proosa:
“Koer taskus” , Eesti Raamat, 1967
“Toomas Linnupoeg” TEA kirjastus, 2008, (esmatrükk 1968)
“Miks sa vaikid?” Eesti Raamat, 1969
“Väikesed võililled” Eesti Raamat, 1983
“Karu-aabits”, Koolibri, 2004 (esmatrükk 1971)
“Roosa muinasjutt”, Eesti Raamat, 1990
“Mõmmi, Sabata krokodill ja teised”, Eesti Raamat, 1980
“Umbjärv”, Eesti Raamat 1985
„Elu roheline hääl”; Eesti Ekspressi kirjastus, 2007

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: