Kristiina Ehin

26. jaan. 2009 at 8:21 e.l. (Nädala autor 2006) ()

Sünnipäev: 18.07.1977 Haridus: Rapla I Keskkool 1995.
Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001, magistriõpe 2004. Seni peetud tasulised ametid: loovtantsuõpetaja, looduskaitseala valvur.

Esimene avaldatud luuletus: Täheke 1985.

Luulekogud: “Kevad Astrahanis” (2000); “Simunapäev” (2003); “Luigeluulinn” (2004); “Kaitseala” (2005).

Tõlkeid on ilmunud inglise, saksa, vene, soome, läti, udmurdi, komi, sloveenia, slovaki, poola, norra keeles. Rootsi keeles eraldi raamatuna Peeter Puide tõlkes. Ilmumist ootab islandikeelne kogu. Läbirääkimised käivad inglisekeelse tõlkeraamatu väljaandmiseks Iirimaal.

Katkeid Kristiina Ehina luulekogust “Kaitseala”, Mohni 2004-2005 , (Huma 2005):     
4. august. Täna õnnestus mul küsida õigelt inimeselt õigeid küsimusi. Kui vähe sõnu, aga kui palju head tunnet sellest tekkis. Tuli muidugi ka tähelepanelikult kuulata. Päike vajus samblaste luidete taha looja. Tegin kuuma jooki sidruni ja suhkruga. Midagi ilusat tärkas minus ja ärevus taandus. (….)
noorus voolab aeglaselt välja mu silmade järvedest
kas sa jõuad enne neist jooma
lehed kukuvad juba selle suve puudelt
ja selle suve puudelt
pudenevad
mu armusõnadki
sandaalid kotis lähen alla orgu
ööõhk hõlmade vahel
mina unetu
üha uute tiibade kaotaja ja kõrvetaja

20. august. Iga uus inimene siin saarel tähendab kõigepealt väikest musta täppi silmapiiril. Siis ei ole veel teada, kellega on tegu. Ja igaühest, kes ära läheb, saab mahajääjale väike tume täpp.

1. november. Täiskuuvarjutuse ööl lugesime köögilaua taga legende ja vaatasime, kuidas maa punane vari aeglaselt üle kirka kuusõõri liikus. Kunagi olnud udmurtidel valgele kasetohule kirjutatud tarkuseraamat. Siis ühel rohelise rohu päeval tuli see raamat hävitada, et hoida saladusi vaenlase eest. Kaksteist meest õppisid raamatu pähe ja andsid nõnda tarkust edasi põlvest põlve. Kui palju sellest tarkusest on meieni jõudnud? Kas üldse oskame seda ära tunda?

Kuu on nüüd üleni punane, kuuvarjutuse kõrghetk on käes. Loeme udmurdi vanasõnu: ei saa olla ilusam kui vesi; ilma hingeta laul südamesse ei lähe; kui süda on pime, siis ka silmad ei näe; inimene on kõvem kui kivi ja õrnem kui lill; iseloom pole kleit, teda ei saa ära võtta; oma silmade sära ise ei näe; inimene on loodud kannatama…

16. detsember. Handi põlistes kotustes ehk põdrakasvatajate peatuskohtades olid omad väga kindlad reeglid. Õppisin neid hoolega enne reisi ja külas olles püüdsin meeles pidada, et ma ei eksiks. Viljakas eas naistel on keelatud käia elumaja tagusel alal. See on püha paik, vaimude pärusmaa, kus tohivad viibida vaid mehed – ja sedagi harva, näiteks riitust läbi viies. Mõnd Handimaa kotust külastas koos meiega ka Albina Sergejevna, ajakirjanik. Uskumatu, kui kohatult suutis see ajakirjanduses visalt põlisrahvaste õigusi kaitsev venelanna hantide juures käituda. A mne udobno! Õigustas ta ennast igakord, kui maja taga asjal käis. Pererahva pahameeleavaldustele reageeris ta jultunult: ma ei ole ometi ebausklik! Olen tsiviliseeritud inimene.
Olime sõnatud. Aga siis kukkus Albina tabureti pealt maha, tool läks tal istumise all lihtsalt katki, siis tuli ta sööma ja hammustas keelde – nii valusasti, et lausa oigas. Kui ta uuesti välja proovis minna, asus teda kimbutama üks kes teab kust handi kotusesse sattunud koer. Jõuliselt ja jultunult proovis too peni Albina seeliku alla pugeda. Albinal algasid rasked ajad. Tares tabasid teda äpardused, väljas kimbutas peni. Kas ta hakkas järele mõtlema? Ei ole kindel.

uned on nagu hirved
ujedad ja iseseisvad
olen kütt udusel unekaldal
kütt kes kunagi ei lase
aga ei lase
ka silmist
suure valge surmajärve kaldal
algas elu
igal hommikul hõõrusime moosiks hõõguvad pohlad
ja puhastasime puravikud
kaks tumedat elujõge voolas järve
ja üks
ainult üks tuli välja
udusel unekaldal
olen kütt kes ei lase
silmist

Lingid: intervjuud, arvustused, reisimuljed:

Veiko Märka, Eesti Ekspress 28.07.2005:
Kristiina Ehin: “Meis kõigis on metsikust ja siirust”.
http://www.ekspress.ee/viewdoc/D3E440545586D6BEC225704300414F9F

Mait Talts, “Kristiina Ehin, muinasaja mäletaja”, Eesti Päevaleht, 10.09.2005
http://www.epl.ee/artikkel_273802.html

Margus Lattik (Mathura), Mõned tähelepanekud Kristiina Ehini raamatust “Luigeluulinn”
http://www.hot.ee/mathura/Essee5.html

Rebekka Lotman, “Kristiina Ehin: Mind ärritab, kui ma ei saa vaikust valida”. Postimees,  9.07.2005.
http://www.postimees.ee/090705/esileht/170907_1.php

Sven Vabar, Äärmuslik Kristiina Ehin
http://my.tele2.ee/svenvabar/ehin.htm

Kristiina Ehin: Värsked muljed Marimaalt, Eesti Päevaleht,  24.08.2005
http://www.epl.ee/artikkel_299035.html

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: