Maimu Berg

26. jaan. 2009 at 10:57 e.l. (Nädala autor 2008)

Maimu Berg (sünd. 1945) eesti kirjanik, kriitik ja poliitik. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1968. eesti filoloogina ja 1986. ajakirjanikuna.Tuntud kirjanik ja tõlkija räägib oma armastusest Põhjala vastu ja soome kirjanduse grand old lady`st Eeva Kiplist.

14. novembril 2008, kl 17.30 Tartu Linnaraamatukogu kohvikus „Vaikne Nurgake”
„Kohtumine kirjanik Maimu Bergiga”

Katkend:  Maimu Berg „Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”. Eesti Raamat, 1987, lk 222-224.

Toomkiriku suured sünged varemed paistavad kaugele üle terve Tartu linna. Miks ehitati siia, südamaale, nii võimas pühakoda? Kas oli sakslaste hirm kohaliku rahva ees tõesti nii kange, et nad oma vägevust ja üleolekut hiigelhoonega pidid kinnitama? Või oodati siia külla Jumalat ennast? Kui suur võis see kirik veel siis olla, kui tal tornid alles olid ja üle poole Liivimaa paistsid?
    Aga kui Jaak üles mäkke jõuab, muutuvad varemed otsekui väiksemaks, isegi kodusemaks. Seesama punane telliskivi, mis talle Jakobi kiriku seinu meelde tuletab. Ja elavad klaasitud aknad Toomkiriku kooripoolses otsas. See oli professor Morgensternil suurepärane mõte siia raamatute ja tarkuse tempel ehitada! Vernunft ja Offenbarung ühe katuse all! Üks täies elujõus ja ligitõmbav, teine, ehk küll võimas ja hirmuäratav, aga siiski varemetes.
     Jaak kobab taskus kindralsuperintendant Sonntagi kirja Morgensternile. See on soovituskiri ja peaks Jaagule julgust andma professori ja ülikooli raamatukogu direktori palge ette ilmuda. Aga ometi tunneb noormees imelikku värinat põlvedes, mida ta ehk ainult siis tundis, kui väikese poisina Jakobi kiriku torniluugil rippus ja otse alla vaatas. Või on see tänane värin külmast? Igatahes ei lähe Jaak veel raamatukokku, vaid kõnnib ümber varemete, puudutab sõrmedega siit-sealt telliskive, mis äsjase käreda külma järel on härmas, kirjutab härmatisele oma nime – Christian Jacob Petersohn, siis nühib selle kuuevarrukaga ära ja kirjutab lihtsalt Jaak. Kuidas peab ta professor Morgensterni ette astuma?  Kas kui Christian Jacob Petersohn, Riia noormees, kes tuli Tartusse ülikooli õppima nagu paljud teised enne teda – ei millegi poolest eriline, ei halvem ega parem? Või trotsliku eesti poisina, ilma päritolu ja nimeta, lihtsalt Jaaguna? Kõige õigem oleks jääda iseendaks, aga see on ka kõige raskem. Sest iseendas on Jaak tegelikult kahtlemas, kõigele oma trotsile ja enesekindlusele vaatamata.
    Mõned üliõpilased tulevad talle siin vastu ja silmitsevad teda, põgus muie suunurgis või silmades. Nad on kenad ja tähtsad oma mundrites, nööbid sätendamas, sinisest kalevist kuubedel säramas kuldsed tikandid. Puudub ainult mõõk puusal – selle on uus kuraator Lieven kahevõitluste kartusel ära keelanud. Eemalt tuleb veel üks noormees, ilus, kõrgi hoiakuga ja upsakas, kannused kõrgete saabaste küljes, keep hooletult üle sinise tudengikuue visatud. Noormees heidab Jaagule üheainsa kõrgi pilgu, hetkeks kerkib ta vasak kulm.
     „Tühisus,” mõtleb Jaak ja tõmbab oma kulmud trotslikult kortsu ning suundub otsustavate sammudega ülikooli raamatukogu ukse poole.
     „Noorhärral vedas,” ütleb raamatukogu vana valvur, „Härra direktor Morgenstern läks just praegu oma kabinetti. Minge üles teisele korrusele, paremat kätt.”
      Jaak läheb mööda kivitreppi üles, pöörab paremale ja satub otse vastamisi Apollon Musagetesega, keda ümbritsevad Zeusi ja Mnemosyne kipstütred. Ta valib neist välja oma lemmiku – Erato, see on suurerinnaline ja kitsapuusaline, ahvatlevate ümarate õlgadega, õhuke rüü rinna alt kokku tõmmatud, lokk langemas väikesele kõrvale. Erato vaatab oma tühjade kipssilmadega Jaagule ükskõikselt vastu.
       „Aita sina mind,” sosistab Jaak. „Kosta minu eest.” Erato heldib, naeratab julgustavalt, ta tühjadesse silmadesse ilmub elav pilk ning ta põskedel helkleb tõusva jaanuaripäikese roosakas valgus. Jaagule meenuvad Franzéni read, mida ta hiljuti oma päevaraamatusse kirjutas: 
                                    „Ingen Erato på Tules fjällar
                                     Gratierna böd till dans.”

Ja ta naeratab vastu Eratole, kes ometi on sattunud siia kaugele põhja, Thule tundrutele.
       Johann Simon Carl Morgenstern on umbes neljakümne viie-viiekümneaastane mees, ilusate, oma tõule iseloomulike tugevate ja kindlate näojoontega ja väljendusrikka pilguga. See, kuidas ta aeglaselt, peaaegu võrgutavalt oma lauge kergitab, annab Jaagule märku, et väärikas professor on edev. Aga ka Morgensternile ei jää tähele panemata tema ees seisva noormehe uuriv, pigem trotslik kui alandlik pilk, väljakutsuvalt lihtne rõivastus (võib-olla on see küll kehvusest) ja halvasti lõigatud ja hoolitsemata juuksed.
       „Härra professor Morgenstern,” algab noormees alandlikumalt, kui tema hoiakust või pilgust oleks võinud eeldada. „Lubage, et ma teile ühe kirja edasi annan härra kindralsuperintendant Carl Gottlob Sonntagilt Riiast.”
       „So-oh!” naeratab Morgenstern pisut pilklikult. „Kas noorhärra on tema magnifitsentsi kuller?”
       „Päriselt just mitte, õigemini, ühtpidi kuller ja teistpidi abipaluja. Christian Jacob Petersohn on minu nimi,” Jaak taipab alles nüüd kummardada, teeb aga seda elegantsi ja kergusega, mis Morgensterni üllatab. „Veidrik,” mõtleb Morgenstern, „noor radikaal. Üks järjekordne Freidenker, kelle see Sonntagi ja Grave ratsionalism on peakese segi ajanud.” – „Kus on siis see härra Sonntagi kiri,” pöördub ta noormehe poole. See ulatab kiiresti kirja, millel Morgenstern näeb kindralsuperintendandi tuttavat pitserit. Aeglaselt arutab Morgenstern kokkumurtud paberi lahti ja loeb. Tema ilmest pole märgata, millist muljet soovituskiri talle avaldab. Kui ta uuesti silmad tõstab, on neis endist viisi seda heatahtlikku pilget, millega Morgenstern noormeest ennegi vaatas. „Õieti pole minul teiega suurt midagi peale hakata, härra…” Morgenstern silmitseb kirja, leiab sealt otsitava nime „härra Petersohn,” ütleb ta kiiresti. „Ma anna teid härra Andersile üle. Võib-olla saab ta teile nõu anda, mõne korteri soovitada või midagi taolist. Siis minge viige oma paberid ülikooli sisse, tehke seda juba täna – mida varem, seda parem. Ja pange end nende loengutele kirja, mis teile vajalikud on. Te tahate teoloogiks saada?” Peterson kummardab vastuseks. 

Looming:
„Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal.”,  Eesti Raamat 1987
„On läinud: lugusid ja muinasjutte”, Eesti Raamat 1991.
„Ma armastasin venelast. Nemad”, Kupar 1994; Tänapäev 2004.
„Mina, moeajakirjanik”, Huma 1996.
„Ära”, Tuum 1999.
„Tants lahkunud isaga: vaated Eesti ellu”, Kirilille Kirjastus 2003.
„Rokokoo daam. Minu elu temaga. Vanad lood”, audioraamat CD, Pärnu 2005.
„Unustatud inimesed”, Tuum 2007.

Tõlked:
Päivi Setälä „Keskaja naine”, 1995.
Päivi Setälä „Antiikaja naine”, 2001.
Martti Turtola „President Konstantin Päts”, 2003.
Max Jacobson „XX sajandi lõpparve”, kaastõlkija Joel Sang, Vagabund 2005.
Päivi Setälä „Renessansiaja naine”, 2005.
Martti Turtola „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940”, 2008.
Jouko Turkka „Connecting people”, 2001.
Martti Turtola „Kokkola”, 2006.
Reko Lundan „Suurema kurbuseta”, 2007.

Linke:
Maimu Berg: Tee jõukuse paradiis?, Eesti Päevaleht, 10.01.2007.
http://www.epl.ee/artikkel/369352
Maimu Berg: läänes ei juleta või taheta näha kommunistidel suurt süüd, Eesti Päevaleht, 8.05.2007,
http://www.epl.ee/artikkel/384984
Toomas Hussar „Maimu Berg „Unustatud inimesed””, Eesti Ekspress, Areen, 5.04.2007.
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/96C4802F821ACB7DC22572AB00378A83
Maimu Berg: Meie soomlased – heas ja kurjas, Delfi, 7.12.2007
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17636751
Maimu Berg „Klassikud seebiks – miks ka mitte! Teater.Muusika.Kino
http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/0075.htm

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: