Richard Brautigan

26. jaan. 2009 at 10:48 e.l. (Nädala autor 2008)

Richard Gary Brautigan sündis 30. jaanuaril 1935.  Ameerika kirjanik, kümne romaani ja paljude poeemide autor.  Tema täpne surmakuupäev on teadmata, arvatavalt lõpetas ta oma elu 14. septembril 1984.

Richard Brautigan „Arbuusisuhkrus”, Perioodika 1977, Loomingu Raamatukogu

Katkeid:

Arbuusipäike
Ma ärkasin enne kui Pauline ja tõmbasin türbi selga. Aknast langeva halli päikese viir lebas vaikselt põrandal. Ma läksin akna alla ja minu jalg päikesetriibus oli hall.
Ma vaatasin aknast välja ja nägin arbuusipõlde ja männimetsi ja linna ja taamal Unustatud Töökoda. Kõik oli ühteviisi hall: karjamaal sööv kari ja osmikute katused ja Unustatud Töökoja taga kõrguv Kuhimaa olid nagu tolmukorra all. Ka õhk oli hall.
Meil on siin päikesega huvitavad lood. Iga nädalapäev on päike ise värvi. Keegi ei tea, miks see nii on, isegi Charley ei tea. Ka arbuusid, mida me hoole ja armastusega kasvatame, on ise värvi.
See toimub nõnda: halli arbuusi seemnetest, mis on hallil päeval korjatud ja hallil päeval maha pandud, kasvavad uued hallid arbuusid.
Tegelikult on see väga lihtne. Nii nagu nädalapäevad on eri värvi, nii on ka arbuusid  eri värvi:
Esmaspäevased arbuusid on punased.
Teisipäevased arbuusid on kuldkollased.
Kolmapäevased arbuusid on hallid.
Neljapäevased arbuusid on mustad ja tummad.
Reedesed arbuusid on valged.
Laupäevased arbuusid on sinised.
Pühapäevased arbuusid on pruunid.
Täna on hallide arbuuside päev. Kõige rohkem meeldib mulle neljapäev, kui arbuusid on mustad ja tummad. Kui sa nad lahti lõikad, ei tee nad mingit häält, küll aga on hästi magusad ja maitsvad.
Neljapäevased arbuusid sobivad suurepäraselt nende asjade tegemiseks, millel häält ei ole. Ükskord elas meil siin mees, kes tegi mustadest tummadest arbuusidest kellasid. Tema kellad käisid tiksumata.
See mees jõudis kuus või seitse kella valmis teha, siis aga suri.
Üks tumm kell ripub tema haua kohal. See ripub õunapuu oksa küljes ja kõigub iga kord, kui piki jõge tuleb mõni tuuleiil. Loomulikult ei käi see kell enam.
Kui ma kingi jalga panin, ärkas Pauline.
„Tere hommikust,” ütles Pauline ja hõõrus silmi. „Sina juba üleval. Ei tea kui palju kell?”
on?”
„Kuue ringis.”
„Ma lubasin täna iDEATHis süüa teha,” ütles ta. „Tule siia minu juurde, suudle mind ja ütle siis, mida sa täna hommikul süüa tahad.”

Kuulujutud
Kuu lõpu poole hakkasid meil liikuma imelikud kuulujutud, mis tulid Unustatud Töökoja kandist ja teadsid rääkida, et inBOIL kiruvat hirmsate sõnageda iDEATHi. Need kuulujutud rääkisid, et inBOIL sülitavat meie peale tuld ja tõrva, sest meie olevat iDEATHi kihva keeranud ja ainult tema teadvat, missugune üks iDEATH peab olema, ja veel seda, et meie ei oskavat forellihaudemajaga õigesti ümber käia. Häbi oli neid jutte kuulda.
Kuidas inBOIL ometi võis meie kohta sedaviisi rääkida! Ühe kuulujutu järgi olevat ta meid koguni hädavaresteks sõimanud ja tiigrite kohta midagi sellist öelnud, mida keegi teine mõista ei suutnud.
Et tiigrid olnud kasulikud ja vajalikud, või ma ei tea mida.
Ma läksin Margaretiga ühel pärastlõunal Unustatud Töökotta. Ma ei tahtnud sinna minna, kuid veel vähem tahtsin, et Margaret sinna üksi läheb.
Margaret tahtis oma unustatud asjade kollektsiooni täiendada. Ehkki tal oli juba rohkem asju, kui tarvis läks.
Nii tema osmik kui tema iDEATHi tuba olid unustatud asju juba tuubil täis. Ta tahtis oma kraami koguni minu osmikusse tuua. Aga mina ütlesin kindlalt EI.
Ma küsisin inBOILi käest, mis lahti on. inBOIL oli purjus nagu tavaliselt ja meie ümber kogunes tema pättide bande.
„Teie,  saksad , ei  tea  iDEATHist  mitte  kui  midagi. Oodake, ma näitan teile, mida iDEATH tähendab. Mis asi on tõeline iDEATH,” ütles inBOIL.
„Te olete üks hädavareste kari. Ainult tiigritel oli mehisust ja julgust. Oodake, küll ma näitan teile. Küll me teile hädavarestele näitame.” See viimane lause oli tema bandele adresseeritud. Nad hõiskasid suurest rõõmust ja tõstsid viskipudelid pea kohale, viipasid nendega punasele päikesele.

Enn Soosaare järelsõnast „Arbuusisuhkrus” tõlkele:
„Brautigani fenomen”, vaimustus ja kultus saavutas kõrgharja seitsmekümnendate aastate algul. Tema raamatud levisid ülemaaliselt ja vilksatasid bestsellerite nimestikes, temast kirjutasid New Yorki ja Londoni suurimad kirjandusajakirjad, teda üritati matkida ja parodeerida. Ülikoolides peeti tema teoste üle seminare ja 1972. aastal ilmus esimene kahesajaleheküljeline raamat, mis oli ainuüksi tema loomingule pühendatud.
Richard Brautigani näol on tegemist huvitava ja omapalgelise andega. Seda tunnistavad ka need, kes suhtuvad tema „ekstsentrilistesse eksperimentidesse” üsnagi kriitiliselt. (Ütlematagi on selge, et andunud austajate kõrval ei ole Brautiganil puudust olnud kiivastest põlastajatest.) Tal on tõsiselt arvestatavaid saavutusi kuuekümnendate aastate konformismi ning konventsionaalsusi trotsinud, establismenti`i  vastu anarhistlikku mässu tõstnud noorte meeleolude vahetul ja paraboolsel kujutamisel. Välisest naiivsusest ja primitiivsusest hoolimata ei ole ta pime nägema ja mõistma seda seesmist tühjust, meeleheidet, kaost, mis valitseb teda ümbritsevas tegelikkuses, ja suhtub skeptiliselt isikliku „hea maailma” leidmise võimalusse tänapäeva dehumaniseerunud kapitalistlikus ühiskonnas. Me võime talle ette heita vähest huvi karakteriarenduse vastu, kompositsioonilist lõtvust, kohatist sentimentaalsust, liigset banaalsust ja veiderdavat fantaasiat. Ent samal ajal on tal mõnusat jutustamishoogsust ja kadestamisväärset oskust sõnadega ökonoomselt ümber käia, teravat silma detailide märkamiseks ja head kõrva emakeele omapärade tabamiseks, ta oskab reaalsust ja fantaasiat huvitavas tasakaalus hoida ja koomikat ning traagikat õnnestunult segada.
Ameerika Parnassosel on Brautigan endale koha kindlustanud. Tuleviku otsustada on, kui suureks või väikeseks see koht jääb.

Linke autorist:

American Literature on the Web
http://www.nagasaki-gaigo.ac.jp/ishikawa/amlit/b/brautigan21.htm

Today on literature
http://www.todayinliterature.com/today.asp?Search_Date=10/25/2006

Poem-haunter com
http://www.poemhunter.com/richard-brautigan/

Brautigan bibliography and Archive
http://www.brautigan.net/

Autori loomingut:

Richard Brautigan „Arbuusisuhkrus”, Perioodika 1977, Loomingu raamatukogu ja Hotger, 2003. (tlk Enn Soosaar)

«Arbuusisuhkrus» tegevustik hargneb paigas nimega iDEATH. Nagu kirjutab raamatu peategelane, on sealsed asukad oma elud hoolikalt arbuusisuhkrust seadnud ja mööda mändide ning kividega servatud teid oma unistuste lõppu rännanud. Selles maailmas valitseb »õrn tasakaal», mille idüllilisust hägustab musta varjuna vaid kõlvatu inBOILi bande… Brautigani fenomen, vaimustus ja kultus saavutas kõrgharja 1970. aastatel ning on jäänud senini üheks beatpõlvkonna omapäraseimaks teoseks.

Richard Brautigan „Abort”, Katherine 1992 (tlk Juhan Habicht)

Richard Brautigani (1935-1984) enesetapust on möödunud hulk aega. Mõnede arvates ei suutnud ta Reagani-aegset Ameerikat lihtsalt enam taluda. Hipiideaalidele oli «moraalne enamus» muidugi võõras. Raamatukogu aga, millest raamatus juttu on, asub praegu Vermontis. Või õigemini, Vermontis on Richard Brautigani Raamatukogu, üsna sarnane romaanis kirjeldatule.
Richard Brautigan, „Forellipüük Ameerikas”, Kirjastuskeskus 2004 (tlk Atko Remmel ja Tuuli Seinberg)

«Forellipüük Ameerikas» peetakse üheks tugevamaks Brautigani teoseks. Ehkki Brautigani tekst võib kohati tunduda humoorikana, ei ole ta seda kaugeltki. Sel veidi hullumeelsel moel on Brautigan kirja pannud selle, mille ta ise läbi on elanud või mis moodi maailm talle parasjagu on paistnud. Ehkki hingelt luuletaja ja diagnoosilt skisofreenik, on ta proosateosed alati reaalsusega tugevalt seotud.

Richard Brautigan „Hanguga elavhõbedat pildudes”, Eesti Keele Sihtasutus 2007 (tlk Lauri Sommer)

Richard Brautigan, „In watermelon sugar”, New York, Dell c1968.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: