Aidi Vallik

7. veebr. 2009 at 8:09 e.l. (Nädala autor 2009)

Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Foto:Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Aidi Valliku noorsoojutustusele „Kuidas elad, Ann?“ kuulub linnaraamatukogu eesti kirjanduse laenutuste edetabelis auväärne III koht. 2008. aastal laenati raamatut 436 korda, aasta varem 399 ja nii on see olnud juba mitu-mitu aastat.
Ka teised Ann’i raamatud on eelmise aasta laenutuste edetabelis esimese 50-ne sees.
Esimesed luuletused avaldas Aidi Vallik 1980ndate lõpus Vikerkaares ja Nooruses. Neli luulekogu, esimene 1990 noorte autorite kassetis: «Ärge pange tähele». Anni-triloogia (alates 2001) viimane osa: «Mis sinuga juhtus, Ann?». Töötas kodulinnas Haapsalus Wiedemanni gümnaasiumis 8 aastat õpetajana, praegu kirjutab vabakutselisena lisaks raamatutele artikleid, kõnesid, arvustusi.
Aidi Valliku raamatu „Mis sinuga juhtus, Ann?“ ainetel tegi Rainer Sarnet mängufilmi „Kuhu põgenevad hinged“ (2007), kus Aidi Vallik oli kaasstsenaristiks.

Katkend A. Valliku noorsoojutustusest „Kuidas elad, Ann?“, Tänapäev 2001, 2008, lk 45-47

/…/ Kogu klass seisis meie ümber, alles nüüd suutsin ma seda märgata. Kõik vahtisid, mokk töllakil, mõned poisid irvitasid vaikselt. Sain ise ka aru, et lugu on kohutav. Mina! Mina, Ann Kees, eeskujuliku käitumise ja hea ning väga hea käitumisega. Kiituskirjade omanik. Heast perest hea laps, hästi kasvatatud ja…
        Mis edasi ikka sai. Õppealajuhataja võttis meil natist kinni ja viis dire kabineti ukse taha. Ise läks klassijuhatajat otsima. Käskis seal oodata, tundi me ei pidanudki minema. Seisime ja vaikisime. Mul oli hirm. Mis nüüd tehakse? Helistatakse emale? Võetakse käitumishinne alla? Mida nad küsivad?
         „Ära papsi,“ ütles Rita ootamatult rahuliku häälega. „Sinuga ei tehta nagunii midagi. Minule kirjutatakse noomitus. Mitterahuldavast madalamaks nad käitumishinnet võtta ei saa.“
         Nüüd alles söandasin Rita poole vaadata.
„Kas sul oli käitumine eelmine veerand mitterahuldav?“
„Põhjuseta puudumiste pärast.“
„Kas nad vanemaid välja ei kutsu?“
Rita kehitas õlgu.
„Vahel kutsuvad, vahel mitte. See sõltub. Sinu omad võib-olla kutsutakse. Minu omad pole iial tulnud, nüüd enam ei kutsutagi.“
          Mu põlved hakkasid värisema. Kõigist maailma katastroofidest ja loodusõnnetustest hullem oleks olnud minu ema kohaleilmumine. Issand jumal, mind haaras täielik paanika, kui ma sellele mõtlesin. Hakkasin nutma ja panin sealt jooksu, nagu ise aru saamatagi, mida teen. Tormasin treppidest alla välja tänavale, jättes jaki garderoobi, ükskõik, nagunii ükskõik. Raske peauks kõmatas kinni, jooksin ikka veel, kuni sain põiktänavasse keerata. Seal olid mingid sirelipõõsad, seisin nende varju ja muudkui tönnisin nagu poolearuline.
           Siis kuulsin selja taga klõpsu. Ehmatasin end ümber. Rita pani parajasti välgumihklit taskusse tagasi.
            „Sa ka suitsu tahad või?“ küsis ta.
            „Ma ei tea… no anna üks.“ Olin kuulnud, et see pidi närve rahustama. Olin enne ühe korra suitsu teinud ka, ühel klassiõhtul. Reena oli oma isa pooliku suitsupaki ära tassinud, et tüdrukutega proovida. Proovisimegi. Eriti hea ta nüüd küll ei olnud, imelik hoopis. Pea hakkas natuke ringi käima, muud ei olnud midagi. Ei mingeid õuduspilte, kuidas pärast tundide kaupa oksendatakse. Samas ei saanud ma aru, miks sellest sõltuvusse jäädakse, miks peaks keegi üldse tahtma seda iga paari tunni tagant tõmmata. See pole ju nii hea, et muudkui tahaks veel.
             Võtsin sigareti, Rita pani tuld. Hoidsin seda kohmakalt näppude vahel.
             „Mitte nii,“ hakkas Rita naerma. “Hoia kahe sõrme vahel, nii. Ja tõmba kopsu.“
             „Ma ju tõmban!“
             „Ei, sa puhud ju kohe välja. Tõmba sügavamale.“
Tegin seda ja hakkasin köhima.
             „Mis sa esimest korda teed või?“
            „Ei, ükskord enne ka.“
Natuke aega olime vait Siis Rita küsis:
             „Mis sa oled oma vanematega riius või?“
Noogutasin. Ei tahtnud talle hakata seda lugu pikemalt seletama. Pealegi polnud Rita mulle teab mis sõber. Lihtsalt klassikaaslane. Ta rääkis pidevalt mingitest pidudest ja saunakatest, kus ta käinud on, oma kuttidest ja joomisest ja kui lahe oli siis või siis olnud. Ta on meist ülejäänutest aasta vanem, jäi kaheksandasse istuma. Käib iga vahetund poistega väljas suitsetamas. Õpib halvasti. Ta ei lõpeta vist see aasta ka kaheksandat ära.
              „Kus sa nüüd lähed?“ küsis seesama Rita nüüd ootamatult kaastundlikult.
              „Õppealajuss helistab nagunii emale. Sa jooksid ju ära ka. Või tahad tagasi minna?“
              „Mkmm. Ma ei tea. Koju minna küll ei saa, ema läheb täitsa hulluks, kui ta seda asja kuuleb.“
              „Äkki lähme meile? Mu ema on kaua tööl, korter on tühi. Siis vaatad edasi.“
Olin kõhklemisi nõus. Mujale mul nagunii minna polnud, kodus ootas ema, kooli võis ta sama hästi tulla, kui helistatakse. Siis tundsin, kuidas pea järjest hullemini ringi käima  hakkab. Jube. Pinki ka polnud. Viskasin pooliku sigareti maha ja astusin jalaga peale. Nii ma olin näinud tehtavat. Rita oma ei kustutanud, hakkas astuma, põlev suits näpus.

Aidi Vallik „Kuidas elad, Ann?“, Tänapäev 2001, 2008
Aidi Vallik „Mis teha, Ann?“, Tänapäev 2002
Aidi Vallik „Mis sinuga juhtus, Ann?“, Tänapäev 2007

Viiteid:
Aidi Valliku koduleht: http://aidi.adisain.ee/

Aidi Vallik avalikult: http://aidivallik.wordpress.com/

Aidi Vallik „Kuidas karistada?“ Postimees, 31.10.2008,
http://www.postimees.ee/?id=45033

Aidi Vallik „Mida teha põhjuseta puudujatega?“, Eesti Päevaleht, 28.10.2008, http://www.epl.ee/artikkel/446014

Evar Post „Kuidas elad, Aidi?“, Pere ja Kodu, 2002,
http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7316
Aidi Valliku Anni-loost sai täispikk mängufilm, SLÕhtuleht-online, 22.10.2007, http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=251033

Valner Valme „Aidi Vallik: tänaste laste stressil pole nime“, Postimees, 1.12.2007, http://www.postimees.ee/011207/esileht/ak/298934.php

Liisi Seil „Aidi vallik valis kooli asemel kirjatöö“, Sakala, 18.03.2005, http://www.sakala.ajaleht.ee/190305/esileht/5015158.php

Anne Üksvärav „Aidi Valliku raamatud innustavad noori lugema“, Valgamaalane, 2.04.2005
http://www.valgamaalane.ee/040405/esileht/25002206.php

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: