Jüri Tuulik

13. märts 2009 at 6:15 p.l. (Nädala autor 2009)

Jüri Tuulik (s 1940) eesti kirjanik. Lõpetas 1963 TRÜ eesti filoloogina.  Friedebert Tuglase novelliauhind 2009 novelli „Tellikaatne“ eest (raamatus „Räim, pisike kena kala“).

Jüri Tuulik / Foto: Maaleht

Jüri Tuulik / Foto: Maaleht

Katkend:
Jüri Tuulik „Räim, pisike kena kala“, OÜ Kadmirell 2008, /“Siig hullab novembriöös“, lk 48-49/

Und ei tulnud. Und ei tulnud sellest mõttest, et ma pidin minema matusele ja seal rääkima. Ma lähen sinna võõrana. Ma teadsin tema elust väga vähe. Oleksin võinud ta mehe nime küsida – nüüd ei teadnud ma sedagi. Aga tal olid lapsed ja lapselapsed – mis nende nimed on? Siiski polnud mul seda hirmu, et ma ei suuda rääkida. Mul oli hoopis hirm, et ma ei suuda varjata oma rõõmu.
      Ma käin matusel ära. Ma räägin seal väriseva häälega, avaldan kaastunnet lahkunu lähedastele, viskan kolm peotäit liiva hauasügavusse, aga mu hinges on tänu ja rõõm.
      Nad ei tea sellest mitte midagi, nad ei saagi sellest teada.
      Ma panin end soojemalt riidesse ja läksin väravast välja. Meil oli turvaline linn, ma ei kartnud hilist jalutamist. Sel tunnil, ja novembrikuus, polnud rannal ühtki hingelist. Vesi, varjud, kuu ja taevas olid nii liikumatud, et mulle tundus: ma ei lähene merele, vaid klassikalisele maalile. Tekkis tahtmine käega vett katsuda – kas on elu või kunst? Aga siis lõi nõrk adrulõhn ninna, ja üle liikumatu vee, kusagil öö sügavuses, hakkas plinkima majakas. See oli elu.
      Tõenäoliselt oli samasugune öö olnud ka tookord.
      Aga ma ei mäletanud ei majaka ei rütmilist süttimist- kustumist ega mererohtude lõhnu.
      Ja ma ei mäletanud ka tema lõhna.
      Olin mõelnud kogu elu, et ta oli lõhnatu. Nii puhas. Tal olid väga tihedad ja tumedad juuksed. Aga seda tumedust võis rõhutada väga valge näonahk. Tegelikult võisid olla tavalised tantsupeo puhuks pestud juuksed ning noore tüdruku terve näonahk. Ma olin tollal nii häbelik, et ma ei julgenud tantsu ajal temaga rääkida, veel enam talle otsa vaadata.
      See oli mulle peaaegu nagu löök, kui ma kohe pärast esimest tantsu kuulsin teda ütlevat:
      „Minu nimi on Urve. Täna saadad sina mind koju!“
      Võib-olla pidas ta minu häbelikkust viisakuseks või headeks kommeteks. Või mõjus talle minu pikk kasv. Põhjus võis olla ka tädi saadetud Rootsi lipsus ning nailonsärgis. Nailonsärk oli tollal – neljakümne aasta eest – iga nooruki unistus.
      Ma saatsin ta koju ja imestasin, et mõni maja on meie linnas nii vee lähedale ehitatud.
      „Tormiga kipub laine tuppa tulema,“ mäletan ta ütlemist.
      Aga enne seda oli ta jõudnud mulle teha märkuse:
      „Miks sa minust nii kaugel kõnnid. Võid mul käe alt kinni hoida.“
      Ma vist hoidsin. Hoidsin isegi ümbert kinni, kui novembriöö kuuvalguses seisime ta õuel, meri sealsamas külmalt heletamas.
      „Räägi midagi,“ ütles ta.
      „Meeletu vaikus.“
      „Sügise aeg. Ja mered on maas.“
      Nii ta tõesti ütles: mered on maas.
      „Noh?“
      Ma ei saanud aru, mida see „noh“ tähendab.
      Siis kostis kusagilt lähedalt mere poolt mingi naksatus, mingi plartsatus, liikuva vee jahe hääl.
      „Mis see on?“ küsisin.
      „Kalad mängivad.“
      „Praegu? Öösel?“
      „Muidugi. Siig hullab novembriöös.“
      Ta haaras mul mõlemast käest kinni, tõmbas ukse poole:
      „Lähme ka. Tule!“
      Ta ei võtnud toas tuld üles. Tõmbas vaid kardinad akna eest ära – tuba oli kuuvalgust ning mere helendust täis.
 
Loomingut:

“Tund enne väljasõitu”, Eesti Raamat 1966
“Vana loss. Abruka lood”,  Eesti Raamat 1972
“Meretagune asi”, Eesti Raamat 1976
“Pulmad Abruka moodi”, Eesti Raamat 1979
“Külatraagik”, Eesti Raamat 1980
„Hirvesabatuba“, Eesti Raamat 1983
“Vares”, Eesti Raamat 1983
“Mehed ja koerad”, Eesti Raamat 1985
“Haab”, Eesti Raamat 1989
„Üksik lind mere kohal, Maalehe Raamat 2002
„Linnusita“ , Maalehe Raamat 2004
 „Nässu ja Loviisaga“, Maalehe Raamat 2005
„Viimased kotkad“, Maalehe Raamat 2005
„Räim, pisike kena kala“ OÜ Kadmirell 2008

Viiteid:
Kirjanik Jüri Tuulik saab Tuglase novellipreemia, Eesti Päevaleht, 26. veebr 2009 http://www.epl.ee/artikkel/460149

Tarmo Teder „Elamus: Jüri Tuulik. „Nässu ja Loviisaga“, Eesti Ekspress, Areen, 30.03.2005
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/83F32681B370800BC2256FCD0041CF59

Jüri Tuulik kirjutas aukartusest räimekalast raamatu, Õhtuleht 28.10.2008,
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=302034

Jüri Tuuliku „Vares nüüd värviliste illustratsioonidega, Saarlane.ee
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=34261&kat=1

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: