Mari Saat

27. märts 2009 at 5:18 p.l. (Nädala autor 2009)

Linnaraamatukogu kirjanduskohvik: 26. märtsil – Mari Saat “Lasnamäe lunastaja”

mari_saat

Foto: Tiit Blaat/Eesti Ekspress

Mari Saat (1947) eesti kirjanik. Lõpetanud TPI  1970. Aastast 1993 Tallinna Tehnikaülikooli ärieetika dotsent.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaat ilukirjanduslikus proosas 2008 „Lasnamäe lunastaja“ eest

 Katkend: Mari Saat „Lasnamäe lunastaja“ Tuum 2009, Lk 131-135

Ta kiirustas ema juurde. Ema istus elutoas diivanil ja vaatas telekast mingit filmi. Tal oli seljas ikka seesama siidpluus ja nüüd märkas Sofia, et emal olid jalas koguni säärased kontsaga sametised toakingad, mida ta ainult siis kandis, kui mingi pidu oli – uusaasta või sünnipäev – ja külalised olid kutsutud. Aga ta ei paistnud enam õitsev ja pidulik, vaid kuidagi rusutud, nii nagu oleksid lilled ta pluusil närbumas.
      „Oi, kas mul käib see liiga valjusti? Ma keeran ta kohe vaiksemaks!“ ütles ema, Sofiat märgates.
      „Ei-ei, üldse mitte! Ma lihtsalt hakkasin mõtlema…ma tahtsin küsida – et kas elusatele ka küünalt pannakse? Et kui keegi sureb, keegi tuttav, siis sa käid kirikus küünalt panemas – tädi Kiira isale sa käisid ju panemas, aga kas elusatele ka võib panna?“
      „Muidugi võib,“ ütles ema, „eriti kui tead, kes on tema pühak, kes teda kaitseb… Aga miks sa tahad küünalt panna?“
      „Ma ei tea… Ma lihtsalt mõtlesin – võib-olla võiks neile poistele ka küünla panna? Äkki oleks neil sest abi?“
      Sofia kallistas ema: „Sa oled nii armas!“
      „No mis sa nüüd!“ tõreles ema, „mine nüüd magama. Ma keeran teleka vaikseks. Ja lähen ka varsti…“
      Nii kui Sofia voodisse heitis ja silmad kinni pani, oli jälle uni läinud. Ja ta hakkas kohe muretsema: mida see tähendas, et ema kandis argipäeval kodus siidpluusi ja sääraseid kingi? Kas ta polnud öelnud, et ootab kedagi külla – siis kui nad köögis istusid? Kes see siis oli? Tädi Kiira ja tädi Ljuda jaoks poleks ta end niimoodi riidesse pannud? Aga see keegi ei tulnud? Ema istus üksi diivanil ja justkui vaatas mingit filmi…Kuidagi kohatult üksi…Huvitav, miks ta mulle just Sofia nimeks pani? …ta oleks veel korra tahtnud ema juurde joosta ja seda küsida, aga ta ei tahtnud ema rohkem tüüdata…Ema tahtis millegipärast omaette olla…
      Korraga soovis Sofia nii väga, kõigest hingest, et emal oleks keegi. Et ema ei elaks ainult temaga ja temale – nagu ema vahest ütleb – , et aitab talle, kui tal on säärane väike armas tütreke. Muidugi meeldib talle, kui ema niimoodi ütleb, ja alatasa tahaks ta istuda emale sülle ja teda kallistada, ja et ema teda paitaks… või lihtsalt istuda diivanil ema külje all ja vaadata televiisorist mõnda õudukat, sest siis on kogu aeg tunne, et see õudukas käib ainult pildikastis ja tegelikult nii, ei ole… Kui emal oleks keegi, siis see kõik lõpeks ju? Ta peaks siis tõesti suureks saama? Aga ta nii tahab, et ema oleks õnnelik, et tal oleks keegi, kes teda armastab…
      Ta hakkas mõtlema, kes see võiks olla. Muidugi, ei tasunud loota, et kusagilt tuleks äkki välja Sofia isa – või keegi teine säärane, pikk, sirge, ilus ja hell nagu too oli olnud. Mis oleks peaasi? Peaasi oleks siiski, et see teine armastaks ema, armastaks üle kõige, ükskõik, kes ta siis on  –  eestlane või venelane või juut… või koguni soomlane! Välimuski poleks tähtis!…Muidugi, ta peaks emale ikka natuke meeldima… See vist ei ole lihtne? Kui tõesti Sofia isa nii kena oli, nagu ema räägib… Kuidagi peaks emale selgeks tegema, et ega välimus ei ole tähtis. Isegi, kui ta oleks lühike või paks…kasvõi kiilakas – Bill Collins on ju ka kiilakas ja vaat kui palju tal fänne on… Muidugi, eks ta aeg hakka juba läbi saama – aga mitte sellepärast, et ta kiilakas on! Peaasi, kui ta ainult emale liiga ei teeks, kui ta ema hoiaks…  Muidugi võiks tal ka raha olla, ja et ta kõike raha maha ei jooks! Et nad võiksid emaga kuhugi sõita – näiteks Capri saarele…Sofia ise jääks heameelaga koju, kodu hoidma, ja teeniks ise endale raha – loeks Raeli vanaemale ette, ja suveks saaks ehk lehemüüjaks… Capri saarel pidi olema üks koobas, kaljukoobas, kuhu saab paadiga sisse sõita, vesi pidi seal olema selge ja sinine nagu kalliskivi, ja soe, ja kõrged kaljud,  – Rael rääkis. See oleks nii, nagu oli tookord Krimmis? Ja siis oleks ju kõik ümberringi nii ilus, et polekski tähtis, kui see mees ei ole just säärane nagu oli Sofia isa… Milline mees võiks olla nii rikas, et viiks ema Capri saarele? See saaks olla küll vaid soomlane? Aga soomlased joovad palju? Kui oleks säärane soomlane, kes palju juua ei kannataks?…

Üldiselt ei saanud Natalja Filippovna sellest asjast mitte midagi aru – mingid poisid olid hädas. Poisid, keda Sofia õieti ei tundnudki, oli neid vaid korra näinud Žanna juures sellel hirmsal peol, kust Sofia alles pärast südaööd koju jõudis. Ta oli poistele terve oma kuupalga andnud – mis ta Raeli vanaema juures teenis – , aga poisid ei võtnud seda talt vägisi, ta oli ise selle neile andnud, sest poisid olid olnud suures hädas – nii ta muudkui korrutas, et nendega juhtus midagi hirmsat. Ometi olid nad olnud elus ja terved ja mis peaasi – ka Sofia ise oli elus ja terve. See raha, viissada krooni, oli küll suur raha, aga mitte enam eluküsimus, nüüd, kus Nataljal jälle tööd oli… Ega neist lastest aru ei saa, mis on nende jaoks hirmus ja mis ei ole… Võib-olla oli tõesti hea mõte – minna ja nende jaoks küünal panna – kui see ainult Sofiat rahustab. Ja kirikus käimine on iseenesestki hea, on terviseks… Ainult mis siis, kui seal kirikus tuleb temal, Nataljal, vastamisi seista tolle preestriga? Nüüd, kus Dmitri Dmitrjevitš ei tulnudki, ega ka helistanud, kuigi lubas, leppis kokku, et tuleb; isegi täpse kellaaja… Midagi võis tal vahele tulla?… Või lõi ta siiski kõhklema, mõtles viimasel hetkel ringi, et ikkagi ei tule külla säärasele naisele… Muidugi, vaevalt, et sel preestril oli midagi tegemist Dmitri Dmitrjevitšiga – sageli oli sarnaseid inimesi ja sarnaste häältega inimesi…Aga siiski, ta ei oleks tahtnud tolle preestriga kohtuda ja temale silma vaadata. Ent selles räpases voodis – jah, seal oleks tahtnud olla, ainult mitte kellegi teisega, vaid ainult Dmitri Dmitrjevitšiga, et nad jälle oleks lamanud kõrvuti ja Dmitri Dmitrjevitš oleks talle rääkinud… lahkest Päikesest ja kurjast Päikesest… Aga see oli täiesti võimatu, sest Natalja oli Vovale täiesti kindlalt ära öelnud, kuigi Vova proua oleks heameelega veel mõnda aega lasknud Nataljal enda eest kliente teenindada…

 Loomingut:
Romaanid
  „Laanepüü“ 1980
  „Võlu ja vaim“ 1990
  „Lasnamäe lunastaja“, 2008
Jutustused
  „Katastroof“,  1973
  „Mida teha emaga?“ 1978
Proosakogumikud
  „Roosipuupungad“ 1975
  „Õun valguses ja varjus“ 1985
Linke:
Andrei Hvostov „Raamat, mille lugemine teeb paremaks“, Looming nr 2, 2009
http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=41

Johanna Ross „Üks väga armas ja hale lugemine vähemusrühmade olukorrast Eestis“, Vikerkaar nr 3, 2009
http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4905

Rebekka Lotman : „Mari Saat: kirjutan tundega, mitte mõeldes“, Postimees 14.03.2009
http://www.postimees.ee/?id=94173

Valner Valme: „Zürii ol üksmeelne; Saat on hea kirjandus“, Postimees 14.03.2009
http://www.postimees.ee/?id=94175

Tarmo Rajamets :  „Mari Saat „Lasnamäe lunastaja““, Eesti Ekspress, Areen, 19.12.2008
http://blog.ekspress.ee/viewdoc/AE485D0AC98086A6C2257520003EAA9C

Mari Saat „Kes on okupant?“, Eesti Päevaleht 31.12.2008
http://www.epl.ee/artikkel/453523

Mari Saat: Usust ja uskmatusest, Maaleht 12.01.2006
http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4780

Ilmar Palli „Mari Saadi kolm kodu“, Maaleht 24.11.2005
http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4417

Advertisements

1 kommentaar

  1. Mari Saat „Lasnamäe lunastaja” « nõudmiseni said,

    […] lunastab uus, demokraatlike väärtustega põlvkond. Kirjanduse ja keele ajaveeb Sehkendaja Nädala autor Lugemissoovituse blog Birk Rohelend Danzumees Yksainus Kas see ongi eesti nüüdiskirjanduse […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: