Hendrik Lindepuu

8. veebr. 2010 at 5:52 p.l. (Nädala autor 2010)

 Hendrik Lindepuu (1958) – eesti tõlkija ja näitekirjanik. Ta on kirjutanud kirjandusloolisi näidendeid luuletajatest-kirjanikest (Henrik Visnapuu, Hella Wuolijoki, Juhan Liiv) ning tõlkinud poola keelest Slawomir Mrożeki, Stanislaw Ignacy Witkiewiczi, Tadeusz Różewiczi, Boguslaw Schafferi ja paljude teiste näidendeid ning muid teoseid.
Tõlkija Hendrik Lindepuud autasustati 5. novembril 2009 Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga.

 
 
 
 

Foto: Alar Madisson/Eesti Ekspress

Tunnustused:

Aleksander Kurtna tõlkepreemia.
ITI Poola keskuse S.I. Witkiewiczi nimeline preemia 1997
Poola autorikaitse tõlkepreemia 1997
Poola I järgu kuldne teeneterist 2005
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2010 Tadeusz Różewiczi “Valitud luuletuste” (2009) ja teiste poola kirjanduse tähtteoste tõlkimise eest

Valik Hendrik Lindepuu tõlgetest:

Marcin Świetlicki „Kaksteist“, Hendrik Lindepuu Kirjastus, Tartu 2009, lk 56-58.

„No kuidas ma peaksin selle laiba kõrvaldama? Nüüd on selleks küll kõige sobimatum aeg!“ mõtles meister kibedalt.
        „Täna on see täiesti võimatu, sest kui keegi märkaks mind seda tassimas, siis lintšitaks mind kohe, ma ei jõuaks silmagi pilgutada.“

        Kirikukellade helin lakkas.

        „Ja pärast küsivad, et kus sa olid ja mida sa mõtlesid, kui paavst suri? Ja mis ma siis ütlen, kas tõtt või? Tõde kõlab niimoodi: üritasin välja viia vana jõulukuuske, aga prügikonteineri võtme olin juba ammu ära kaotanud, kojamees oleks mu maha löönud, kui ma selle õue oleks jätnud, ma oleks selle pidanud kuhugi tänavale prügikasti kõrvale sokutama või midagi sarnast, aga tänaval on ju nüüd nii palju rahvast, ja mis ma veel peale selle ütlen? Kas ma ütlen, et olin mitu tundi köögis hapukapsarooga valmistades? Kas ma hakkan seletama, et pühade ajal ma tegelikult paastusin, aga nüüd, nädal pärast pühi, otsustasin selle tagasi teha ja endale korraliku kapsaroa keeta? See on mingi primitiivne, egoistlik , küüniline nali, jah? – hakatakse kohe minult solvunud ilmel küsima. Ei, seda ma ei saa öelda, tuleb endale mingi alibi muretseda,“ mõtles meister teise aprilli hilisõhtul ja jättis potid sinnapaika.
        Ning suundus Büroosse.

        Muidugi, lokaal oli lahti, aga muusika oli raidkujulikult leinav ja vaikne ja inimesed jõid oma alkoholi tõsiselt ja väärikalt. Vaevu jõudis meister tellida ja haarata väriseva käega viinaklaasi, kui helises telefon, toimus lühike vestlus, hetke pärast keeras baaridaam muusika kinni, astus baaripukile, sest oli väikest kasvu, ning teatas härda häälega:
        „Vabandust, helistas šeff ja ütles, et kõigile teadaolevatel põhjustel paneme kinni. Palun rahulikult ära juua, mida ära juua on, ja lahkuda. Head ööd.“

        Meistri õlale langes raske kämmal. See oli pan Zbyszek, Mango Głowacki sõber ammustest aegadest, kui nad mõlemad mängisid kultuslikus, maagilises ja tänapäeval juba täiesti unustatud hevimetallbändis nimega Valgekihv, kaheksakümnendate aastate teisel poolel tõtt-öelda väga kodukootud ansamblis, mis sai kuulsaks õõvastava muusikavideoga, mida näidati üsna tihti tollases televisioonis, videoga, kus puhub tuul, kraaksuvad varesed ja värvitud nägudega noormehed vehivad juustega. Plaati nad välja ei andnud, sest – nagu hiljem seletas Mango – osa ansamblist, nende hulgas pan Zbyszek ja Mango, läksid sõajväkke, nüüd jõuavad sinna ainult frustreeritud, ebaintelligentsed ja puudega. Pan Zbyszekil, ansambli kitarristil, olid tollal pikad valged juuksed ja ta kandis rinnal rasket keldi risti, tema muusikunimi oli Valge Nuusk, seevastu ansambli klahvpillimängija Mango muusikunimeks oli Mango. Ja Mango nägi välja enam- vähem samamoodi nagu praegu, ka siis oli ta nägu armiline, ainult kiilakas ta veel polnud. Kui meister esimest korda sellel kultuslikul maagilisel ajal oli selle unustatud unustamatu ansambli kontserdil, mäletas ta pärast sellest kontserdist vaid väga kahvatuid mustajuukselisi tütarlapsi publiku hulgas. Ja veidi suitsu, aga see polnud veel professionaalne suits, see läks sinna, kuhu ise tahtis ja haises, see oli veel kommunistlik suits, hale ja armetu suits. Basskitarri mängis Doktor, tollal meditsiinitudeng, tema kutsuski vana tutvuse poolest meistri kontserdile. Löökriistu mängis mingi Januszek, täielik satanist, laulis aga karismaatiline mees hüüdnimega Adolf. Pärast seda kontserti sai meister nende kõigiga tuttavaks, nad olid temaga sõbralikud, sest tundsid ta ära, ta polnud nende jaoks anonüümne fänn, nad ei tõuganud teda ära, tema ei roninud kulisside taha mitte sellepärast, et oleks kuidagi eriliselt vaimustunud nende esitusest, südames oli ta pigem uue laine ja punkmuusika austaja, aga ansambliga Valgekihv otsis lähedust pigem sellepärast, et otsis lähedust mõne tumedajuukselise, arvatavasti värvitud juustega kahvatu tütarlapsega, kes tiirutasid ansambli ümber, täiesti ükskõik, millisega nendest, neid oli nii palju, et ka meistrile, kelle nägu tollal veel ütles midagi, oleks jätkunud… ja leiduski selliseid tüdrukuid…
        Oh, kui palju mälestusi.

        „Tähendab, Mango ei tule?“ küsis pan Zbyszek, kes oli Valge Nuusk üksnes punapäisele, kunagi mustajuukselisele naisele Marysiale.
        „Noh, kui ta helistas, siis tähendab, et ta põeb seda sündmust kusagil üksi,“ kinnitas nukralt meister ja naeratas nostalgiliselt vananenud pan Zbyszekile.
        „Kahju, mul oli temaga üks asi ajada. Väga naljakas asi. Kui näed teda, siis ütle, et helistaks. Aga mitte koju, vaid mobiilile.“
        Meister noogutas, pan Zbyszek patsutas teda õlale ja lahkus.

        Meister jõi siis kiiresti oma viina ära, pani tühja klaasi baariletile ja astus öösse, trügis läbi Peaturul tungleva ja küünlaid põletava rahvahulga, kes jagas intervjuusid välismaistele ja kodumaistele telekanalitele, ning telekanalid ei käitunud üldse hüäänidena, nagu oleks oodata võinud, telekanalid olid oma ülesannete kõrgusel, olid sel hetkel diskreetsed, taktitundelised, ei olnud tavapärast kõmu tagaajamist, viimaste tundide sündmused oleksid televisiooni justkui õilistanud, ja ka rahvahulk oli ülesannete kõrgusel, läbi rahvahulga tungis häbenev pruut häbeneva peigmehega, on endale alles pulmapäeva valinud! – kommenteeris rahvahulga esindaja mürgiselt, rahvahulk noogutas ja pruutpaar häbenes veel enam.  
                    
***
Tadeusz Różewicz „Valitud luuletused“, Hendrik Lindepuu Kirjastus, Tartu 2009, lk 215; 193; 283.
Mis halba minuga ikka juhtub?

ei juhtu midagi
elan kõik üle

kui mitu korda võib tänapäeva inimene
kaotada väärikuse

niisiis
kohe kui kogu see
väikese algustähega lugu
lõpeb
hakkan tööle
mis? jah
hakkan uuesti tööle
jah! ma hakkan õppima hiina keelt
kas tasub
loomulikult

suur patrioot
luuletaja Lu Ju
elas aastatel 1125-1210
kui mongolid vallutasid
Hiina
ta kirjutas
9300 luuletust
tollal kirjutati Hiinas
luuletusi
ülalt alla
ja paremalt vasakule
ei kasutatud ühtki kirjavahemärki
isegi punkti mitte

Lugu vanadest naistest

Mulle meeldivad vanad naised
inetud naised
kurjad naised

nemad on maa sool

nemad ei krimpsuta nägu
kaka peale

tunnevad medali
armastuse usu
pahupoolt

veiderdavad diktaatorid
tulevad ja lähevad
käed määritud
inimverega

vanad naised tõusevad koidikul
ostavad liha puuvilju leiba
koristavad keedavad
seisavad tänaval käed
rüpes vaikivad

vanad naised
on surematud

Hamlet rabeleb võrgus
Faust esitab armetut ja naljakat rolli
Raskolnikov äigab kirvega

vanad naised
on hävimatud
nad naeratavad leebelt

kui jumal sureb
tõusevad vanad naised nagu ikka
koidikul ostavad leiba veini kala
kui sureb tsivilisatsioon
tõusevad vanad naised koidikul
lükkavad akna lahti
koristavad
kui sureb inimene
pesevad
vanad naised surnukeha
matavad maha
istutavad haudadele
lilli

mulle meeldivad vanad naised
inetud naised
kurjad naised

nad usuvad igavest elu
nad on maa sool
puude koor
nad on loomade alandlikud silmad

argust ja vaprust
suurust ja väiklust
näevad nad õiges suuruses
argielu
skaalas

nende pojad avastavad Ameerikat
langevad Termopüülides
surevad ristil
hõlvavad kosmost

vanad naised lähevad koidikul linna
ostavad piima leiba
liha maitsestavad suppi
avavad aknaid

ainult lollpead naeravad
vanade
inetute
kurjade naiste üle

sest need on kaunid naised
head naised
vanad naised
nemad on kõige algus
saladuseta saladus
kerad mis keerlevad

vanad naised
on pühade kasside
muumiad

väikesed
kortsus
kuivanud
allikad
viljad
või paksud
ovaalsed buddhad

kui nad surevad
nõrgub silmast
pisar
ja ühineb huultel
noore neiu
naeratusega

***
luule ei avaldu
alati
värsivormis

pärast viitkümmend aastat
kirjutamist
võib luule
ilmuda
puuna
äralendava
linnuna
valgusena

võib vormuda
huulteks
teha pesa vaikusesse

või siis elab luuletajas
ilma vormi ja sisuta

Wisława Szymborska „Oma aja lapsed“, Hendrik Lindepuu Kirjastus, Laiuse 2008, lk 59

Vana professor

Küsisin temalt ammuste aegade kohta
kui olime veel nii noored,
naiivsed, innukad rumalad, ettevalmistamata.

Midagi sellest on jäänud, välja arvatud noorus
–  vastas ta.

Küsisin temalt, kas ta endiselt teab täpselt,
mis on inimkonnale hea ja mis mitte.

Kõige surmatoovam illusioon kõigist võimalikest
–  vastas ta.

Küsisin tuleviku kohta,
kas ta ikka näeb seda selgelt.

Liiga palju olen lugenud ajalooraamatuid
–  vastas ta.

Küsisin temalt
raamitud pildi kohta kirjutuslaual.

Kõik on läinud. Vend, nõbu, vennanaine,
abikaasa, tütreke naise süles,
kass tütrekese süles,
õitsevad kirsid ja kirsside kohal
identifitseerimata linnuke
vastas ta.

Küsisin, kas ta on vahel ka õnnelik.

Teen tööd
–  vastas ta.

Küsisin sõprade kohta, kas neid veel on.

Mõned minu endised assistendid,
kellel juba endalgi endised assistendid,
majapidajanna proua Ljudmilla,
keegi väga lähedane, aga välismaal,
kaks naeratavat prouat raamatukogust,
väike Grześ vastaskorterist ja Marcus Aurelius
–  vastas ta.

Küsisin tervise ja enesetunde kohta.

Keelavad mulle kohvi, viina, sigarette,
keelavad kanda raskeid mälestusi ja raskeid asju.
Pean teesklema, et ma ei kuule seda
–  vastas ta.

Küsisin aia ja sealse pingi kohta.

Kui on vaikne õhtu, siis vaatlen taevast.
Ma ei jõua ära imestada,
kui palju on seal vaatepunkte
–  vastas ta.

Tõlkeid:
Małgorzata Semil, Elzbieta Wysińska, “Tänapäeva teatri leksikon” (tõlkija täiendustega). SE & JS, Tallinn 1996
Stanislaw Ignacy Witkiewicz, “Näidendid” (ka tõlkija järelsõna). Eesti Draamateater 1997
Witold Gombrowicz, “Päevaraamat” (ka tõlkija järelsõna). Sari Avatud Eesti raamat, Vagabund, Tallinn 1998
Czesław Milosz, “Vangistatud mõistus” (esseed). LR 1999, nr 18/20
Jerzy Pilch, “Muud mõnud” (romaan, ka tõlkija järelsõna). LR 2001, nr 36/37
Jerzy Grotowski, “Tekstid aastatest 1965–1969”. Eesti Teatriliit, Tallinn 2002
Bogusław Schaeffer, “Proovid ja teisi näidendeid” (“Proovid”, “Toost”, “Loojang”; ka tõlkija järelsõna). H. Lindepuu, Laiuse 2003
Sławomir Mrożek, “Suvepäev ja teisi näidendeid” (“Suvepäev”, “Leping”, “Portree”, “Kaunis vaade”; ka tõlkija järelsõna). H. Lindepuu, Laiuse 2003
Stanisław Lem, “Ijon Tichy kosmoserändude päevikud; Ijon Tichy mälestused” (jutustused; teised tõlkijad Olev Jõgi ja Jaan Kaplinski). Vagabund, Tallinn 2003
Jerzy Pilch, “Kange ingli tiiva all”. LR 2004, nr 27/28
Witold Gombrowicz, “Laulatus ja teisi näidendeid” (“Iwona, Burgundia printsess”, “Laulatus”, “Operett”; ka tõlkija järelsõna). H. Lindepuu, Laiuse 2004
Slawomir Mroźek, “Pidu ja teisi näidendeid” (“Pidu”, “Karol”, “Serenaad”, “Rebane-filosoof”, “Rebane-aspirant”, “Lesed”). H. Lindepuu, Laiuse 2005
Olga Tokarczuk, “Maailma kõige inetum naisterahvas” (jutud; ka tõlkija järelsõna). LR 2005/40
Janusz Głowacki, “Fortinbras jõi end täis ja teisi näidendeid” (“Fortinbras jõi end täis”, “Prussakajaht”, “Antigone New Yorgis”; ka tõlkija järelsõna). Toimetanud Udo Uibo. Hendrik Lindepuu ja Jauker Grupp, Laiuse 2006
Tadeusz Różewicz, “Valge abielu ja teisi näidendeid” (“Vana naine haub”, “Valge abielu”, “Lõks”; ka tõlkija järelsõna). Hendrik Lindepuu ja Jauker Grupp, Laiuse 2006
Leszek Kołakowski, “Miniloengud maksiprobleemidest” (esseed). Sari Avatud Eesti raamat, Hendrik Lindepuu Kirjastus, Laiuse 2007
Tadeusz Różewicz, “Alati fragment” (luulekogu). Hendrik Lindepuu Kirjastus, Laiuse 2007
Wisława Szymborska, “Oma aja lapsed” (luulevalimik; ka tõlkija järelsõna). Hendrik Lindepuu Kirjastus, Laiuse 2008
Zbigniew Herbert, “Valitud luuletused”. Järelsõna: Adam Zagajewski. Hendrik Lindepuu Kirjastus, Laiuse 2008
Tadeusz Różewicz, “Valitud luuletused 1945–1995”. Järelsõna ja toimetaja: Märt Väljataga. Hendrik Lindepuu Kirjastus, Tartu 2009
Marcin Świetlicki, “Profaani laulud” (luulevalimik; tõlkija järelsõna). Hendrik Lindepuu Kirjastus, Tartu 2009
Marcin Świetlicki, “Kaksteist” (romaan; tunnistati 2006. aastal Poola parimaks kriminaalromaaniks). Hendrik Lindepuu Kirjastus, Tartu 2009

Linke:

Hendrik Lindepuu Kirjastus
http://www.eestikirjastused.com/index.html

Hendrik Lindepuu 9 raamatut, Raamatukoi
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/kirjastus?486

Hendrik Lindepuu Kirjastus, Rahva Raamat,
http://rahvaraamat.delfi.ee/raamatud/5/1239/hendrik_lindepuu_kirjastus

Hendrik Lindepuu „Kolmelt Gdynia festivalilt“, TMK arhiiv,
http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/0090.htm

Hendrik Lindepuu „Grotowski – Polska, Post Mortem“, TMK arhiiv,
http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/2Kjaan_t2.htm

Hendrik Lindepuu esitleb uusi tõlkeraamatuid poola kirjandusest, Eesti Ekspress, Areen 20.11.2009, http://195.250.160.49/viewdoc/C7C309932CD46289C22576700067B709

Mis asju sa loed, Hendrik Lindepuu?, Eesti ekspress, Areen 21.08.2009,
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/8E60B4142676A45BC225761200283C90

Kristel Kiigemägi „Hendrik Lindepuu: tõlkija kui Indiana Jones“, Eesti Päevaleht 7.11.2008,
http://www.epl.ee/artikkel/447592

Kivisildnik „Hendrik Lindepuu absoluutne kirjanduslik kuulmine“, Pärnu Postimees 13.02.2008, http://www.parnupostimees.ee/130208/kultuur/10082605_1.php

Mirjam Matiisen „Hendrik Lindepuu: Kang ja arvuti kõrvuti“, Eesti Päevaleht 27.09.2003,
http://www.arileht.ee/artikkel/246286

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: