Tiit Kändler

16. sept. 2010 at 11:10 e.l. (Nädala autor 2010)

Tiit Kändler (1948) – teadusajakirjanik. Füüsika-matemaatika kandidaat. Eesti Päevalehe teadustoimetaja ja teadusportaali www.teadus.ee  toimetaja.

20. septembril kell 11.00 IV korruse saalis
Loeng-kohtumine “Vesi – looduse ime”. Külas on teaduskirjanik ja Eesti Päevalehe teadustoimetaja Tiit Kändler

Foto: Eesti Päevaleht

Katkend Tiit Kändleri raamatust „Selles tarkuses näha süsteemi“, Kirjastus Jutulind 2010, lk 184-187

Vanima astronoomiarajatise kütkes

Dublini lähedal asuv Newgrange`i hauakamber on uksepealse aknaga suunatud talvise pööripäeva päikese poole. See on vanim teadaolev astronoomiarajatis maamunal.

Mu ümber valitseb hämarus. Ühtäkki lööb silmist tuld ja peas käib pauk nagu kõuemürin. Olen hoolimata meid saatva Dublini Trinity College`i arheoloogi Geraldine Stouti korduvatest hoiatustest põrutanud pea vastu uksepiita. Ja vähe lohutab, et see piit on siia tassitud 50 kilomeetri kauguselt suisa käsitsi ja rohkem kui 5000 aasta eest.

Vanem kui kõige vanem
Seisame hauakambris, meie kohal kummub üks vanimaid inimese ehitatud võlvkaari, mis seni säilinud. Kas toetasid ehitajad kaare iga paekivilahmakat eraldi tugedega või tassisid edasise koopa liiva täis ja pärast jälle tühjaks, kes seda teab. Stout hoiatab neid, kes võiksid pimedust karta, ja lülitab valguse välja. Siis äkki ilmub põrandale vaksalaiune valgusjoon. Valguse allikas pole küll päike, vaid päikest imiteeriv latern koopa uksepiida kohal augu taga. Sealsamas, mille kaudu vaid talvisel pööripäeval  Newgrange`i hauakambrisse valgus siise paistab.
        Kui sõita Dublinist poolsada kilomeetrit põhja poole, siis jõuab hekkide ja puudega palistatud kitsaid teid mööda sinna, kust kõik on alguse saanud. Boyne Valley on inimese eluase olnud aastatuhandeid. Boyne`i jõe org Brú na Bóinne  ehk Boyne`i palee on iiri tsivilisatsiooni häll. Siin leidub hulgaliselt ringlinnuseid, hauakambreid ja keldi mütoloogiapaiku. Siin peeti ka 1960. aastal ka Iirimaa saatust muutnud lahing, milles protestant Oranje Willem lõi katoliikliku kuninga James II vägesid.
        Ja siia on laiali laotatud mõistatuslikke hauakambreid, mille olemasolust pole mandrirahval just palju aimu.
        Üle kõige laotab end Newgrange kui kilpkonn künka tipul.
        Mis on veel vanem kui kõige vanem? Selle üle tuleb ikka ja jälle imestada. Tuleb välja, et maailma vanim teadaolev astronoomiline rajatis pole üldse mõni Egiptuse püramiid või Stonehenge`i kiviring. Vaid hoopis Newgrange`i hauakamber. See ehitati umbes 3200 aastat enne meie aega, ehk siis enam kui 5000 aasta eest. Seega 400 aastat enne püramiide ja 1000 enne Stonehenge`i. Rajatise teeb põnevaks see, et tema restaureeritud sisemusse saab minna. Ja veenduda, et ukseava kohale jäetud august sisse paistev valgus jõuab koopa kõige kaugemasse serva, valgustama kummalise ornamendiga kive. Newgrange`i ehitamiseks toodi kiviplokid kohale kolmest eri karjäärist, 2 kuni 50 kilomeetri kauguselt. Selle hauakambri ehitamiseks kulus arheoloogide arvestusel umbes kaks inimpõlve.
        Küllap oli siis asjal muudki tähtsust kui pelk matmispaik olla. Kes olid Newgrange`i tsivilisatsiooni kandjad, pole teada. Igatahes nad kas surid välja või lahustusid uutes asukates. Ka võib vaid spekuleerida, mis oli Newgrange`i tegelik tähendus. Inimese valmistatud esemeid on siit üsna vähe leitud. Sest paik oli teada ammu enne arheoloogide ilmumist siia maamunale, ja tehti nõnda väärtuslikumast kraamist paljaks.
        Stonehenge`i on peetud astronoomiliseks rajatiseks, mis valmistati taevavaatluste tarbeks. Viimasel ajal on siiski suuremast osast sellelaadsetest väidetest loobutud. Ühte meelt ollakse selles, et tegu oli rituaalset maastikku ilmestava rajatisega. Kuid Newgrange`i puhul on palju kindlam, et see on tõesti astronoomiarajatis – just nimelt selle pööripäevapäikese jaoks ehitatud augu põhjal, mille tegelik tähendus selgus alles  1967. aastal. Siit valgustab talvise pööripäeva päike 17 minutit maa-aluse kambri põrandat.

Korduvkasutuses maastik

Kuid kivide geomeetrilise dekoratsiooni mõte – kui seda oligi – on siiani saladus. Nii nagu seegi, kuidas ajal, mil hobuseid veoloomadena ei kasutatud ja vankrirataski tundmata, sihukesed lahmakad siia üles künkale saadi. Küllap siis palkidel.
        Künkalt avaneb kaunis vaade Iirimaa viljakaima paikkonna põldude ja niitude süsteemile ühes hulgaliste lammaste ja muude pudulojustega. Kusagil seal all jõe ääres elas see hauakambri ehitanud rahvas. Hauakamber ehitati kivist ja igaveseks, elati aga roomajakestes. Ehitist on omistatud niinimetatud suurele lihasööjale rahvale, kelle elupaigast on leitud palju koduloomade luid. Lehmad, kitsed, sead. Peeti ka koeri. Ning küllap poldud väga vaesed, kui saadi aega hauakambritele kulutada. Kuid ajaks, mil püstitati Stonehenge, oli paikkond rahvast tühjaks jäänud. Legendide järgi seotakse Newgrange`i keltide iidsete Tara kuningate matmispaigaga, ent nood elasid siiski palju hilisemal ajal, kuni 11. sajandini, millal  Newgrange oli juba üle 4000 aastane.
        „See maastik on olnud pidevalt korduvkasutuses,“ näitab meile Geraldine Stout. Ja näeme meiegi nüüd tema kirjelduse järgi künkaid ja künkakesi, mille all ehitiste varemed või hauad. Ning üks keskaegne kummaline ümaraknaga ehitis, millest kõneldakse, et see jääladu olnud, nende seas.
        Sõidame mõned kilomeetrid edasi, tõuseme Dowthi-nimelise paarikümne meetri kõrgusehauakünka otsa. Kuhu märkide järgi enne meid ohtralt lambaid roninud. All konutab üks mahajäetud keskaegne kirik ja valvab oma surnuid. Kes tahab, ronib siingi maa alla, hauakambrisse. Olen vahepeal söönud paar kitsemurakat heki küljest ega söanda end kitsa koridori läbi sisse murda. Niigi pääsesin eelmisest suure vaevaga läbi.
        Meenub Eestist Prangli lähedal asuva Aksi saare kiviring, mille ehitamise aja ja mõtte üle saab ka vaid spekuleerida. Üks on aga kindel. Aksi kiviring ja Rebala kivikalmed ehitati käepärastest kividest. Stonehenge`i ja Newgrange`i jaoks aga tassiti kivid kokku sadade kilomeetrite kauguselt. Seda ajal, mil kas ratas sõiduki all polnud veel leiutatud või oli see niisama uudne värk nagu hõljuv rong meie jaoks.
        Ning seda tegi tsivilisatsioon, kes on nüüdseks aegade hämarusse kadunud. 
Loomingut:

 „Selles tarkuses näha süsteemi: valitud artikleid teadusest ja teadlastest“, Jutulind 2010
 „Kõlakoda kõrva taga: kuidas muusika teeb teadust ja teadus teeb muusikat“, Tammerraamat 2010
„Kukkuva maa lapsed“, Ajakirjade Kirjastus 2010
„Päikeselt näeb kaugemale: väike teadusraamat lastele“, Ajakirjade Kirjastus 2009
 „Poolsaarte Eesti: kohavaimu otsimas“, Eesti Päevaleht 2003
„Asi susiseb“, Mix 1992(jutte lastele)
 „Uksed akendeks“, Eesti Raamat 1986 (humoreskid)
 
Linke
 www.teadus.ee

Peeter Helme „Tiit Kändler „Selles tarkuses näha süsteemi. Valitud artikleid teadusest ja teadlastest“, Eesti Ekspress, Areen 21.05.2010,
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/35E2F6CCAAE90823C225771A005315A5

Kaire Tensuda „Teaduskirjanik Tiit Kändler – õnnelik inimene, kelle töö ja hobi langevad kokku“, Eesti Elu 20.08.2010, http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=29327

2009. aasta parimaks teadusajakirjanikuks on valitud Tiit Kändler, Horisont .ee 19.03.2010
http://www.horisont.ee/node/1377

Tiit Kändler: GM-taimed – teaduse kontrolli alt väljunud, Eesti Päevaleht 15.07.2009 http://www.epl.ee/artikkel/473459

Tiit Kändler: Kriis ei pruugi kuritegevust hoogustada, Eesti Päevaleht 18.03.2009,
http://www.epl.ee/artikkel/462402

Jüri Aarma „Tiit Kändler (60) – kunstniku moodi isekas teadmine“, Eesti Päevaleht 04.10.2008, http://www.arileht.ee/artikkel/443876

Tiit Kändler „Loodusteadused pole mingi meelakkumine“, Eesti Päevaleht 07.05.2008
http://www.epl.ee/artikkel/428079

Tiit Kändler „Väike päike Prantsusmaal“, Sirp, Diplomaatia nr 28, jaanuar 2006
http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=454&tx_ttnews[backPid]=407&cHash=27559a3f24

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: