Hendrik Relve

22. sept. 2011 at 11:02 e.l. (Nädala autor 2011)

Hendrik Relve (1948) – loodusajakirjanik ja rändur, ajakirja Eesti Mets peatoimetaja.. Lõpetanud EPA metsanduse ja TÜ ajakirjanduse osakonna. Propageerinud meedias loodustemaatikat väga mitmekülgselt, rännanud paljudes maades.

22. septembril kell 18.00 saalis
Vestlusõhtu: külas on rännu- ja loodusemees Hendrik Relve ning helilooja Alo Põldmäe. Juttu tuleb Eesti pärimuspuudest, puude maailma avastamist fotoaparaadiga ja paljust muustki. Samal ajal II korruse näituseruumis raamatunäitus “Retk puude maailma”, fuajeedes Alo Põldmäe fotonäitus “Neeruti puude käsnad, pahad ja muhud”. Sündmus kuulub Teadlaste Öö Tartu kavasse

Katkend : “Rändaja”, Kunst 2004, lk 227-229.

Higitelgi tseremoonia harib nii hinge kui ihu

Need, kes esmakordselt tutvuvad Arizona indiaanlaste eluga, saavad peatselt selgeks, et nende tseremooniad ja rituaalid jagunevad selgelt kaheks. Osa on sellised, kuhu kontvõõrad on teretulnud, osa sellised, kus ilma kutsumata ei tohi mingil juhul osaleda. Õige sageli korraldavad indiaanlased suisa tasulisi etendusi, mille ainus eesmärk on väline efekt ja rahateenimine. Kuid tihti nägime ka mõnes indiaanireservaadis rippumas teadet tseremoonia toimumise kohta koos sellele lisatud märkusega: “Mitteavalik.”
Tohono o’odamite n-ö. mitteavalikes tseremooniates sain Lendava Kotka soovitusel osaleda püstkoja tänutseremoonial ja higitelgirituaalil. Viimase tarbeks seisis Lendava Kotka maja taga õuel ritvadest painutatud kuplikujuline sõrestik. Selle keskel oli maa sees süvend. Siin peeti kord nädala või paari jooksul higitelgitseremooniat. Selleks kaeti sõrestik presendiga ja süvend telgi keskel hõõguvate kividega. Rituaal kestis mitu tundi. See koosnes neljast osast, millest igaüks pühendatud eri ilmakaarele ja looduse algelemendile – tulele, veele, maale, õhule. Kottpimedas ja lämbes telgis istudes öeldi palveid, lauldi ja kõneldi pikki lugusid. Vaheaegadel tuldi telgist välja ja kümmeldi iga kord põhjalikult veega.
Indiaani higitelgi ehitamine vabasse loodusesse ja selles rituaalse kombetalituse pidamine on viimasel ajal Eestiski mõnes ringkonnas üllatavalt populaarsust kogunud. Kas on see väliselt eksootiline ja kauge komme eestlasele kergesti omaksvõetav sellepärast, et siin on selgeid ühisjooni eesti põliste saunatraditsioonidega. Indiaani higitelgirituaale korduvalt läbi teinud, hakkas mulle igatahes lõpuks nii tunduma. Varasemal ajal on saun eestlasele olnud ju kindlasti omamoodi pühaks paigaks. Sinna mindi näiteks sünnitama ja haigusi tohterdama. Teatud rituaalse toimingu hõngu on tegelikult jäänud ka tänapäevasele maasaunas käimisele, kuigi saunatajad ise ei pruugi sellest teadlikud olla.
Indiaani higitelgitseremoonia mõned jooned andsid mulle uudse vaatenurga ka mõnede eestlasele teada-tuntud saunakommete hindamiseks. Võtkem näiteks meil nii tavalise omalaadse võistlemise kombe saunalaval, et kes peab pidevale leiliviskamisele kõige kauem vastu. Mõnelegi lõunaeurooplasele paistab see tegevus kindla peale selge enesepiinamisena. Indiaani higitelgis aga öeldaksegi, et teatav kannatus kuulub kindlasti sedalaadi tseremoonia juurde. Ainult nii jõutaksegi välja vajaliku hingeseisundini. Muide, indiaanlastel on reegliks, et kui keegi hakkab higitelgis tseremoonia käigus üleliia kurnatuna tundma, võib ta iga hetk lahkuda. Mitte keegi ei pea seda häbiks ega heida tseremoonia katkestajale hiljem ette.
Teine minu tähelepanek puudutab nii-öelda saunajutte. Indiaani higitelgis on igaühel suisa kohustuseks kõik hinge tagant ära rääkida. Äärmine siirus ja avameelsus on selle rituaali üks peatingimusi. Kuid oma väga isiklike murede ja soovidega ei pöörduta mitte juuresolevate inimeste poole. Kõnetatakse otse Suurt Vaimu, indiaani hingedeilma tähtsamat tegelast, keda usutakse sel ajal samas ruumis viibivat. Indiaanlased oskavad oma sisimate mõtetega olla siis eestlastega võrreldes kadestamisväärselt siirad. Kuid pärast tseremoonia lõppu kehtib range tingimus – seiku, mida higitelgis kuuldud, ei tohi ükski osaleja selle seinte vahelt välja viia. Teiste inimeste intiimsaladuste edasirääkimist peetakse indiaani kommete järgi üheks rängemaks eksimuseks, mis üldse võimalik.
Selle üle järele mõelnud, hakkas mulle tunduma, et teatud mõttes kehtib sama reegel ka meie saunakommetes. Siin sõprade seltsis olles pääsevad keelepaelad kergesti valla ja me jutustame üksteisele asju, mida mujal ei tuleks pähegi kõnelda. Ka meie hoiame neid avameelseid jutuajamisi hiljem enamasti enda teada. Samas tundub, et kui indiaanlased täidavad vastavaid reegleid teadlikult ja täpselt, peame meie nendest kinni peamiselt vaistlikult ja ligikaudu.
Indiaani telk ja eesti saun on kindlasti sarnased selle poolest, et mõlema eesmärgiks on harida mingil moel nii keha kui ka hinge. Vaid rõhuasetused on lahknevad. Eesti sauna minnakse ikka eelkõige ihu pesema ja vaimne puhastumine kaasneb teisejärgulisena. Higitelgis juhtub vastupidi. Eelkõige saab kirkamaks ja tugevamaks hing, kuigi ihugi saab haritud.  

Looming
Puude kuulaja, Maalehe Raamat 2010
Eesti looduse vägi, Koolibri 2008
Puude juurde: puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses, Eesti Loodusfoto 2007
Rändaja: retki maailma põlislooduse ja –rahvaste juurde, Kunst 2004
Põlispuud, Koolibri 2003

Linke
Hendrik Relve: Riiklik küsimus: mets ei ole rahahunnik, 25.05.2009 Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d?id=51169429
 Osoon Hendrik Relve –  ERR,
http://www.youtube.com/watch?v=PqgLvKDsJIQ
Maris Balbat “Hendrik Relve kired”, Elukiri 12/ 2008,
http://www.elukiri.ee/1208/esileht/10075376.php
Hendrik Relve Facebook,
http://www.facebook.com/vikerraadio/posts/272658309430090

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: