Jaan Kaplinski

5. apr. 2013 at 3:53 p.l. (Nädala autor 2013) (, , , )

jaan kaplinski

Jaan Kaplinski (1941) – eesti kirjanik ja tõlkija.

Katkend: “Paralleele ja parallelisme”, Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 131-137.

Selline mõtlemine, püüd teadvust tühjendada, puhastada kõigest, mis tema algset puhtust-tühjust täidab,  ja hägustab, on äärmiselt omane buddhistlikule praktikale, mille tuumaks on meditatsioon. Meditatsiooniks nimetatakse küll õige mitmekesiseid tegevusi ja meeleseisundeid. Nii on meditatsioon katoliku müstilises praktikas tähendanud enamasti midagi muud kui buddhismis või taoismis. Kaug-Idas tähendab meditatsioon kõigepäält väljumist kommunikatiivsest seisundist, kui selles ollakse. On loomulik, et meditatiivses, mittekommunikatiivses kultuuris on see hõlpsam. Edasi peab inimene jõudma vabanemiseni oma kujutluste meelevallast, meel peab saama tühjaks, mis ei tähenda tingimata täielikku kujutluste-mõtete hääbumist, vaid teadlikkust sellest, et peale kujutluste on olemas midagi muud, midagi, mis ei ole märgiline, mida võib nimetada tühjuseks, puhtaks teadvuseks, vaikuseks, sisemiseks rahuks. Need on metafoorsed väljendid, mis ei suuda tegelikult kirjeldada kirjeldamatut, kõigest märgilisest väljas-olemise, eemal-olemise kogemust. Kuna inimene on märke kasutav, suuresti semiosfääris elav loom, tähendab selline meditatiivne kogemus ka väljas-olemist ise-olemisest, oma inimlikust identiteedist, oma minast, olemusest, suubumist “millessegi muusse”. Säärane minatus, isetus, sisemise tühjuse ja rahu leidmine on iseloomulik India, Hiina ja teiste hinduistliku-buddhistliku-taoistliku kultuuriga maade müstikutele, ent pole võõras ka Ida kirikule, ortodoksi kloostrimüstikale.
Häid näiteid niisugusest meditatiivsest lähenemisest meditatsioonile leiame muidugi zen-buddhismist (hiinapärasest chan). Kuulus õpetaja Lin-ji (surnud 1866) on öelnud:
Õpilased, kui te tahate saada Buddhaks, ärge jälgige tuhandeid asju. Kui mõte  sünnib, sünnib asjade paljus; kui mõte hävib, hävib asjadepaljus.  Ärgu tekkigu ükski mõte, nii ei ole tuhandetest asjadest ohtu.

Maailmas ega väljaspool maailma ei ole Buddhat ega Dharmat, nad ei saa kunagi tegelikuks ega kao kunagi. Kui nad oleksid olemas, siis üksnes nimede ja sõnade, paragrahvide ja fraasidena, mis kõlbavad ligi meelitama pisikesi lapsi. Nad on valeplaaster haiguse ravimiseks, pinnapäälsed nimed ja fraasid. Ei saa ju sõna ja fraas iseend nimetada! Teie ise, teie, kes te olete sääl minu silmade ees selgete ja elavatena, teie, kes te vaatate, tajute, kuulete, teate ja valgustate, teie panete igale asjale nime ja fraasi.

Kommentaariks: Lin-ji ütlust võib meie paradigmas tõlgendada kui üleskutset väljuda semiosfäärist, vastandustele ehitatud märkide maailmast. Mis on kõige tõelisem: Buddha ja tema õpetus – Dharma, ei ole tavalises mõttes olemas, nad ei kuulu semiosfääri ja selkombel ei ole sõnastatavad ega kirjeldatavad.

Veel Lin-ji ütlemisi:

Buddha on meie meele puhtus, Dharma on meie meele kirkus, Tee on tema puhas sära, mis valgustab kõike takistamata. Kolm on üks: need pole muud kui tühjad nimed, neil ei ole iseendas mingit eksistentsi.

Kõige mõtlemise peatamine (võiks tõlkida ka maharahustamine, raugemine) on see, mida kutsun virgumise puuks, võimetust peatada mõtteid kutsun teadmatuse puuks.

Mõned näited ortodoksi kiriku müstilistest õpetustest, mis minu meelest samuti selgelt viitavad vajadusele astuda välja kommunikatiivsusest, märkide maailmast oma meelepuhtusse, sisemisse vaikusse (kreeka keeles hesychia).  Sellist müstikat nimetataksegi hesühhasmiks, vaikusemüstikaks.
Ortodoksi kiriku müstikute õpetused on koondatud antoloogiasse, mis kannab nime Filokalia.
Erakmunk Nikeforos (surnud 1340) on õpetanud:

Mõned pühad on kutsunud tähelepanelikkust (prosoche) meele kaitsmiseks, mõned südame valvamiseks, mõned hingekarskuseks, mõned meele vaikuseks ja mõned veel teiste nimedega.

Kuulus teoloog ja müstik Gregorios Palamas (surnud 1359) kirjutab:

Neile, kes on otsustanud vaikuses jälgida iseend, on kasuks, kui nad püüavad pidada meele kehas. – Kui meel näeb iseennast, tuleb ta tagasi iseendasse ja toimib iseendast.

Niketas Stithatosest (elas XI sajandil):

Selline kallis asi on meele kaitsmine ja Jeesuse Kristuse appikutsumine, see tähendab pidev südame sügavusse vaatamine, pidev meele vaigistamine isegi sellistest mõtetest, mille sisu paistab õige, ja püüd püsida tühjana mõtetest, et röövlitel ei oleks peidupaika.

Sellised buddhistlikud ja kristlikud õpetussõnad pole mõeldud filosoofiliste väidetena ja neid ei tohi sellistena võtta, nad on ikkagi vaid instruktsioonid meditatsiooniharjutusteks. Meditatsiooni tuuma püüdsin eelpool võimaluse piirides seletada. Kuigi on vale kujutada, et on olemas mingi predefineeritud meditatsioon, midagi, mille sisu ja tähendus on kindlalt antud ning olemas ja mis me peame avastama. Meditatsioonil on veelgi üks huvitav aspekt: nimelt võib meditatsioonis näha inimese mõne ajufunktsiooni väljalülitamist või desaktiveerimist. Kui meie mõtlemine, eriti keeleline mõtlemine on seotud aju uuemate piirkondade (neocortex) toimimisega, siis siin, meditatsioonis toimiks otsekui omamoodi regressioon: inimene taandub oma inimeseks-olemisest, oma sotsiaalsusest, märkidega opereerimisest ja leiab rahu, vaikuse mingis olemisviisis, mis võiks ehk olla lähedal teiste loomade omale. Idealistlikumalt mõeldes võiksime muidugi väita ka, et mediteerides jõuame mingile inimesest “kõrgemale” (kasutan siin rõhutatult jutumärke) tasemele, kus ehk avastame taas mõned psüühika omadused, mis ajukoore intensiivse talituse tõttu on alla surutud, rikkudes sellega meie psüühika tasakaalu. Selline evolutsioonilisse mõtlemisse väärtusastmestiku (“madalam” ja “kõrgem”) sissetoomine ei ole minu meelest mõistlik, kuigi mitmesugused uue aja kvaasiteoloogiad (teosoofia, New Age) on seda ohtralt kasutanud. Samas ei ole mõte sellest, et loomad võivad olla mõnes mõttes inimestest täiuslikumad, isegi lähemal “jumalikule täiusele” võõras sellelesamale ortodoksi kloostrimüstikale, mille kõige edukamaks tutvustajaks on olnud Dostojevski, näiteks ühe oma romaani Vennad Karamazovid ühe tegelase, vanakese Zossima suu läbi, kes loomadest räägib nii:

Inimene, ära sea end uhkelt loomadest kõrgemale: nemad on patuta, sina aga oma suuruses reostad maad oma ilmumisega temale ja jätad oma roojase jälje enda järele – kahjuks peaaegu igaüks meist.

On loomulik, et nii chan-buddhisti ja ortodoksi munga meditatsiooniharjutustes pole kohta mõtetel alamast ja ülemast, madalamast ja kõrgemast. Need mõtted tuleb heita kõrvale, nagu kõik muudki. Kõrvale tuleb heita ka mõte sellest, et mediteeritakse ja selle meditatsiooni mõeldavast eesmärgist. Parafraseerides mahajaana mõttekäike võiks öelda, et tõeline meditatsioon ei ole meditatsioon ning just sellepärast ta on meditatsioon.
On huvitav, et ülaltoodud müstikute õpetussõnades esitatule lähedast suhtumist leiame Euroopas rohkem alles XX sajandil. Siin on oluline kindlasti Ludwig Wittgenstein oma lähenemisega filosoofiale ja müstikale. Kui noor Wittgenstein räägib, et maailma nägemine tervikuna on müstiline ja kasutab hiinlase Zhuangzi taolisi võrdlusi, siis vanem Wittgenstein on kirjutanud, et filosoofia eesmärk on “rahu mõtetes” (Friede in den Gedanken), miska ta peaaegu tsiteerib hesühhaste. Ma usun, et Wittgenstein tundis Zhuangzi tekste, mis tema noorusajal olid Saksamaal päris populaarsed ja mida on tsiteerinud filosoof Fritz Mauthner, kelle kirjutisi Wittgenstein tundis. Ent pole võimatu, et Wittgensteini on mõjutanud mõned vene kirjanduse kaudu temani jõudnud ortodoksi kloostrimüstikute õpetused, millega ta võis tutvuda juba nimetatud Dostojevski teoste kaudu. On teda, et Wittgenstein oskas lugeda vene keelt, austas väga Leo Tolstoid ja luges originaalis Dostojevskit. Nii või Wittgensteini vaimsete isade hulka võibolla arvata ka Dostojevski ideaalvanakese Zossima.
Ortodoksi müstikas avalduv selge kallakmeditatiivsusse, vabanemisse mõtetest ja loomulikult ka sõnastatud mõtetest leiab vahest kõige varasema väljenduse kuulsa filosoofi Dionysios Areopagita (või korrektsemalt Pseudareopagita) müstilises filosoofias. Dionysiose järgi ei saa Jumalast öelda midagi positiivset, saab öelda ainult seda, mida Jumal ei ole. Jumalast saab rääkida ainult eituse keeles ja Jumal on üle igasuguse kirjelduse ning ka inimliku mõistmise. Sellist viisi Jumalast rääkida nimetab Dionysios ja temast alguse saanud traditsioon “apofaatiliseks teoloogiaks” vastandina jaatusi, positiivseid Jumala iseloomustusi kasutavale “katafaatilisele teoloogiale”.

Tunnustused
Juhan Liivi luuleauhind (1968)
Eino Leino auhind (1992)
Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997)
Riigivapi III klassi teenetemärk (2006)
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009)
Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010)
Juhan Liivi luuleauhind (2012)
Teosed
Luule
Jäljed allikal (1965)
Kalad punuvad pesi (1966)
Tolmust ja värvidest (1967)
Valge joon Võrumaa kohale (1972)
Ma vaatasin päikese aknasse (1976)
Uute kivide kasvamine (1977)
Raske on kergeks saada (1982)
Tule tagasi helmemänd (1984)
Õhtu toob tagasi kõik (1985)
Käoraamat. Luulet 1956-1980 (1986)
Hinge tagasitulek (1990)
Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 (1991)
Mitu suve ja kevadet (1995)
Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998)
Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles)
Vaikus saab värvideks (2005)
Teiselpool järve (2008)
Proosa
Kust tuli öö (1990)
Teekond Ayia Triadasse (1993)
Jää ja Titanic (1995)
Silm / Hektor (2000)
Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000)
Kajakas võltsmunal (2000)
Isale (2003)
Seesama jõgi (2007)
Jää … (2009)
Näitekirjandus
“Neljakuningapäev” (lavastatud aastal 1977)
“Liblikas ja peegel” (kirjutatud aastal 1980)
Lasteraamatud
Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga
Udujutt (1977)
Kes mida sööb, kes keda sööb (1977)
Jänes (1980)
Jalgrataste talveuni (1987)
Kaks päikest (2005)
Põhjatuul ja lõunatuul (2006)
Artiklid ja esseed
„Poliitika ja antipoliitika” (1992)
„See ja teine” (1996)
„Võimaluste võimalikkus” (1997)
„Usk on uskmatus” (1998)
„Kõik on ime” (Sarjast “Eesti mõttelugu”) (2004)
“Paralleele ja parallelisme” Tartu Ülikooli Kirjastus 2009

Linke
Isiklik veebileht http://jaan.kaplinski.com/
Sven Vabar “Selline vastaline koer” Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 10/2004, http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinski.htm
Külli-Riin Tigasson, Janek Salme. Jaan Kaplinski: eestlased – Euroopa ebausklikud, EPL, 23. detsember 2008, http://www.epl.ee/news/arvamus/jaan-kaplinski-eestlased-euroopa-ebausklikud.d?id=51153433
Kaarel Kressa. Kaplinski: ka lollust võiks uurida EPL.ee, 6. märts 2009, http://www.epl.ee/news/kultuur/kaplinski-ka-lollust-voiks-uurida.d?id=51161255
Sven Vabar “Jaan Kaplinski ja fantastika” Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 4/2009, http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinskifantastikast.htm
Kaarel Kressa, “Jaan Kaplinski vaatab vahelduseks maailma looma perspektiivi kaudu”, Eesti Päevaleht, 24. juuli 2009, http://www.epl.ee/news/kultuur/jaan-kaplinski-vaatab-vahelduseks-maailma-looma-perspektiivi-kaudu.d?id=51174075
Andreas Ventsel. Kaplinski paigalseis, Sirp, 13. november 2009, http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9705:kaplinski-paigalseis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3275
Margus Mikomägi. Jaan Kaplinski Hiina puhvaika ja Vene viltidega Eesti talves, Maaleht, 31. detsember 2009, http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16370
Erik Rand: Eestlastel on säilinud oskus rasked ajad üle elada, epl.ee, 1. jaanuar 2010 (intervjuu), http://www.epl.ee/news/arvamus/eestlastel-on-sailinud-oskus-rasked-ajad-ule-elada.d?id=51185484
Joonas Hellerma. Vaimsuse ajatu seadus Kaplinskis Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2011
http://www.epl.ee/news/kultuur/vaimsuse-ajatu-seadus-kaplinskis.d?id=51291060

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: