Aleksander Müller

5. aug. 2013 at 9:32 e.l. (Nädala autor 2013) (, , )

myller

Aleksander Müller (1947-2013) – muusik ja luuletaja. Müller oli ansamblite Kontrastid, Jüngrid ja Suuk liige, aastast 1977 tegutses sooloartistina.

Katkend “Jumal, kes oli näinud koeri”, Jumaliku Ilmutused 2011. lk 12-19.

Sissejuhatuse asemel, ehk veidikese iseendast /…/ Inimesed on juba kord niisugused, et ei tule pähe kassilt küsida, et järsku neile ei meeldi tubakasuitsu lõhn.

Aju on nagu veisemagu. Kõigepealt ahmib ta sisse ja alles siis hakkab maäletsema. Nõukaajal oli vist veel Hruštšovi sula, kui ilmusid kohalikus Tartu lehes “Edasi” fotod, et mida kõike on veisemagudest leitud. Seal oli naelu rehatükke, lahtisi taskunuge ja tinasõdureid. Ainult plastmassist lillekesi ja mobiiltelefone ei olnud. Neid tol ajal ei tehtud.

Mina olevat juba sünnist saadik olnud väga nutikas poiss. Voorimehel, kellega mind sünnitusmajast koju toodi, olnud kimmel ruun. Mina vahtinud kogu aeg hobuse tagumikku, nuhutanuid ninaga võõrastavat talveõhku ja lalisenud: “Uuh! Uuh!” Kui ma oleksin näinud midagi Raimond Valgre sarnast kusagilt aknast välja niisutatavat, oleksin öelnud kindlasti: “Frank Zappa!”

Lapsepõlvest on mul veel mälestus rongisõidust. Mulle kui poisslapsele pakkus huvi, et iga rongi viimase vaguni avatud tamburis seisis püssimees. See lõbu kestis arvatavasti aastani 1953. Siis hakkasid puhuma teised tuuled.

Kohe-kohe saingi kooliealiseks. Mäletan fotot, kus ma, lapsuke, koolimüts peas, ise sittuva koera nägu, ja õnnelikud vanemad – seisime meie natsionaliseeritud maja trepil.  Ehk ei meeldinud mulle seljas olev ranits? Ja keset seda kõike mina koolitee algul, ise sihukese näoga, mille täiskasvanud manavad endale ette surnuaial kääbaste juures.

Algaski sovietiõndsus, millest mind siiamaani oli mõneti mööda veetud. Eks taheti minust koolis vormida ettenähtut, aga neil, raibakatel, ei läinud see korda. Olgugi et kõrval oli abikool, see “lollikeste” jaoks, kui pole nii nagu kõik, siis marss abikooli lollide manu. See oli hirmutav küll. Olid ju needsamused kogu aeg silma all.

Kõigil pedagoogidel oli oma südamekesed ja viigipüksid kallid, keegi ei tahtnud pahandusi mõne rikutud lapse pärast. Tänu sellele, et mu isa noorem vend oli hävituspataljonis (kuhu ta arvatavasti põgenes oma buršipõlves tehtud võlgade pärast) ja hiljem ka laskurkorpuses ning arvatavasti seotud ka NKVDga, pääses meie pere 1949. aastal küüditamisest.

Vanuigi on mälestustes nagu sügislehtedes mõnus jalgadega sobrada. Aga ikka on teadmine: tuleb lumi, tuleb viina võtta, hoolimata tõest, et lõõgastus on petlik. Tol ajal olid levinud nn “krapid”, reproduktorid, kust tuli juhtme kaudu ainult üks raadioprogramm. Selle sisu nii jutu kui ka muusika poolest oli nagu totalitaarsel riigil ikka kombeks.

Meeles on mingi tütarlastehäältega lauldud laul: “Lenda kirjake, lenda kaugele, üle metsade-mägede maa!” Tihtilugu oli aadressiks ainult number.

Ülikooli astumiseks pidi teadma Maksim Gorki artiklit või esseed “Vladimir Iljitš Lenin”. See oli Gorki “Kogutud teostes”. Võtsin muidugi raamatukogust ja lugesin kõik läbi. Seda mida Gorki Leninist kirjutas, ma küll ei mäleta, aga see-eest on meeles kuidas Peškov koos Lev Tolstoi ja Tšehhoviga oli Capril. Tolstoi oli küsinud: “Anton Pavlovitš, kas teie ka nooruses palju hoorasite?” Semstvoarst jäänud krahvihärrale vastuse võlgu. Mökutanud ainult enda kitsehabet.

Valetatakse, ja veel kuidas! Näiteks seda, et raske on vanaks saada, aga kerge on vana olla. Hoopis vastupidi! Me kõik arvatavasti teame, kuidas krahvihärra tõetundmiseni jõudis. Vene keeles on ju olemas termingi: “tolstovka”. Ehkki ma pole veel jõudnud tõetundmiseni, eu kahetse ma midagi, ehkki olen praegu üle kuuekümne vana tarikas. Peaaegu pime, tasakaaluhäiretega ja jäsemed tõrguvad teinekord aju käsklusi vastu võtmast. Mõnikord ajab vihale, aga siis mõtled, et siin ilmas tuleb ju kõige eest maksta.

Kunagi hääletasin Võrumaal esimese abikaasa vanemate juurest Läti piiri äärest Tallinna. See juhtus olema jaanipäeva hommikul. Kuna liiklus oli peaaegu olematu, jäin mingi bussipeatuse juurde jalgu puhkama. Seal istus kohalik külamees, oli mõistlik vana. Pakkus hansat ja hakkasime arutama võro ja eesti keele üle. Küsisin, kuidas on Stalin võro keeli. Vastus oli lühike: “Verrev pini.”

Millegipärast tuli mulle meelde lorilaul varajasest lapsepõlvest:

“Kas mäletad seda suhkrusaia,
mida mulle eila lubasid
ja pärast ise ära sõid?”
Kas te mäletasite seda suhkrusaia, mida luba-
site,
site,
site,
site,
site.

Jumal, kes oli näinud koera. Nüüd jääb üle, kuhu liigitaksin enda – kas jumalate või koerte hulka. Pigem juba koerte hulka. Ja sealt ka Pasolini. Pier Paolo Pasolini oli Itaalia poeet ja filmirežissöör, muide ka homoseksualist. Mind kas õnneks või õnnetuseks pole selle hälbega õnnistatud.

Kui olete selle raamatukese läbi lugenud, arvan, et teil hakkab sellest halvem. Aga kas jätab ükskõikseks? Lõpetaksin siinkohal katkendiga Charles Baudelaire`I luulest:

Ah eluihk elupikk
selle tõttu mind polnudki kauaks
ja mu põhjatuks hauaks
saab hääletu kuristik.

Luuletusi kogust “Vilus on jahe”, Umara 2001, lk 85, 84, 80, 81, 65, 60.

Kena on

Küll on kena
juhhei niisama
hingest alla lasta
mõmm, mõmm, juhhei niisama
hingest alla lasta.

Oi kuidas säravad
jää ja lumi vasta
mõmm, mõmm, säravad
jää ja lumi vasta.

Kes pole tulnud
neid pole olnud
seda polnudki.

Nokturn

Ja ma näen
põhjatut helki su silmade kaevudest
kerkimaks sidumaks välimist sellega mis toimub su
sees
siis ma laulan

Ja ma näen
kahte kumerust sinu rindade leekivatipulist
kumerust
kerkimaks sidumaks välimist sellega
mis toimub su sees
ja ma laulan

Ja ma tunnen seda pürgimust, sinu tumedakäharset
niiskumas sidumaks välimist sellega
mis toimub su sees
ja ma laulan

Ja ma tean mis su nimi on
öö sinu nimi on
olen su sees tume õis sinus
sidumaks välimist sellega mis
toimub su sees
kõik mus  laulab

Supilinna metsakohin

Tule tagasi, tule tagasi,
tule tagasi, plika, tule Supilinna tagasi.

Ootab krutskimees
metsakohis sees
süles kirju kass
nurgas lõbus koeranäss.

Õues põõsad ja puud
sume augustikuu
taevas kuu kui meest juust
tusk kui pruulit augustikuust.

Pudelis kohisev mets
meenub iga tõik
süles kirju kass
kuid mälestus on ilgelt võik.

Puude kohinas jalaast kruusal
kobrutab mälestus pääs
tule tagasi plika, häh,
tule Supilinna tagasi.

Televiiser

Supilinna vahetasin televiiseri vasta
nüüd pää on täis kõiksugu paska
maksas mootorrattahiired
põrnas levivad x-kiired
Supilinna vahetasin televiiseri vasta

Paneelmajas mul nüüd blond beipe
igal õhtul ajab silmist sisse seepe
pärast võtab kuuma vanni
hiljem voodis lutsib mmkommi
paneelmajas mul nüüd blond beipe.

Supilinnas laguneb veranda
kass ja koer on tänavale läinud
oleks seda ette näinud
poleks agulist ma läinud
televiiseri urbanismi mutta.

peterson läks riiga

bach tuli pastlais
mozart säärikuis
kokkusaamiskohaks
oli kääriku

bachile pastlad kaela
mozartile säärikud
laske aga hangest alla
suusad on määritud

tuhkur on nagu suhkur
reegel on nagu keegel
kesklinnas vastu muhku
eriti saab reedel

laupäeval lapsed on laisad
limavad diskoteeki
helge tulevik paistab
keegi ei satu seeki
ei ole tuhka päeva
seespool midagi pole
kunagi ütles Artur
kestma jääb kaunis
kestma jääb kole

vaim vajab oinast või suurt sorti lammast
kus hää oleks proovida välkuvat hammast

suur hing vajab väiksemat velle ja nutab
limav saatus teeb mõttetuks telje mis ruttab

röövik mõnele valesti antud on nimeks
temast liblikas saab lollpeade imeks

Looming

“Vilus on jahe” Möödunud sajandi luulet,   Umara, 2001
“Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese”, Umara, 2006
“Sokk bordellis ja teisi karupunne”, Umara,  2008
“Jumal, kes oli näinud koeri”, Ji 2011
Plaadid
CD “Kuhtumised iseendaga” (1996)
CD “”Live” 1997 “Vanemuise” kontserdisaal” (1998)
Retrospektiivne CD “Suuk 1976” (1999)
CD “Ehk seni parimad?! Võib ju niimoodi ka!” (2006)
kogumik “Laulvad kirjanikud” (2007)

Linke

Raimu Hanson “Suri Aleksander Müller”, Tartu Postimees 4.07.2013, http://www.tartupostimees.ee/1289754/suri-aleksander-muller
Margus Kiis “Soolo”, ajakiri Muusika,  http://muusika.kul.ee/2004-10_aleksandermyller.html

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: