Jaan Isotamm

9. juuni 2014 at 1:40 p.l. (Nädala autor 2014) (, , )

Jaan Isotamm (19.10.1939 – 2.06.1014)

jaan isotamm

Foto: Peeter Langovits

JAAN ISOTAMM, luuletajana Johnny B.sündis 19. oktoobril 1939 Tartus. Haridusteed käis Nuias, Järvakandis, Saadjärvel, Vaimastveres, Kukulinnas, Ulilas, Tartu I  ja III keskkoolis, sellele järgnes ta enda sõnul Beria-nimeline Eluülikool (vt. intervjuu “Vikerkaares” 1989, nr. 10) – seitse aastat Mordva sunnitöölaagrites. Pärast vabanemist 1963 töötas Tartus ja Lõuna-Eestis lukksepana, kraavikaevajana jms., saades peatselt nn. kultuurilise underground’i esindajaks. 1969–70 oli JB Tartu Noorte Autorite Koondise esimees. Aastail 1969–1988 oli ta ametis öövahina. Avalikkuse ette astus JB taas 1997. aastal, lugedes Tartu Kirjanike Majas loengusarja Eesti ajaloost. 1988. aasta lõpus sai temast ajakirja “Akadeemia” socialia-osa toimetaja, 1992. aastal võeti ta Eesti Kirjanike Liitu. Isotamm oli Eesti Kirjanduse Seltsi aktiivseid taasasutajaid, on toimetanud seltsi aastaraamatuid, olnud tegev mitmetes seltsi organeis ning vastutanud seltsi kirjastustegevuse eest. Ta on saanud 1990. a. “Loomingu” aastapreemia luuletsükli eest ja 1997. a. Eesti Kultuurifondi suure aastapreemia silmapaistva toimetamis-, tõlke- ja ühiskondliku tegevuse eest.

Luuletaja JB. 1960. ja 1970. a-tel oli JB aktiivne käsikirjaliste almanahhide koostajaid ja autoreid (“Marm”, “Hees”, “Kolme mehe  laulud”, “Kurekell”, “Vigilia”, “Tõlet”, “Poolpäevaleht”), ta on avaldanud nendes luulet, lühiproosat ja publitsistikat, neist isekirjastuslikest väljaannetest kirjutanud (“Väikeväljaannete minevikust ja tulevikust”) ja koostanud tolle ajani ilmunute bibliograafia (“Vigilia” 2, 1973). Ametlikes väljaannetes on JB luulet ilmunud 1968. aastast (“Noorte Hääl”, “Looming”, “Noorus” jm.), tsükkel “Mees tänavalt” ilmus nelja autori luuleraamatus “Närvitrükk” (“Loomingu” Raamatukogu, 1971). Aastail 1967-1970 kirjutatud luulet sisaldab JB kogu “Tekstiraamat” (1972). Pärast seda jäi JB avalikust kirjanduselust eemale kuni a-ni 1986, kui tema luuletusi avaldas “Vikerkaar”.

JB luulet on tõlgitud vähemalt läti, soome, inglise, kasahhi, gruusia, slovaki ja taani keelde, esperantokeelsed tõlked H. Dresenilt on käsikirjas Kirjandusmuuseumis. Ta on katsetanud ka luuletõlgetega saksa keelest, need on jäänud käsikirja. JB luule on esindatud eesti luule ajaloo esindusvalimikus “Sõnarine”, valimikus “Eesti looduslüürikat” (1980) jm. Kaua aega säilis ta luulelooming aga ainult etteloetuna, käsikirjus, talle lähedale pääsenute mälus.

1999. a. oli Jaan Isotamme 60. sünnipäev ja ühtlasi tuli ta tagasi eesti kirjandusse esindusliku koguga “mina johnny b: tekste aastaist 1967-1974”, mis hõlmab peaaegu kogu JB luuleloomingut ja sisaldab ka palju seni avaldamata luuletusi.

JB avalik luuleaktiivsus jääb 1960. aastaisse, mil ta tegutses NAKi esimehena, käis kirjanduslikel ringreisidel Eestis, elas aktiivset boheemlaselu Tartus, ärritades nii kirjandusfunktsionääre kui ka võimuesindajaid. Luule on talle olnud üks protesti- ja vastupanuliikumise vorme, kus umbmäärase ja allegoorilise väljaütlemise kaudu ning samas ka vaba jõulisusega ning vitaalselt ja värskelt heidetakse väljakutse nn. väikekodanlusele või establishment’ile kui ka ahistavale võimule. Maksimalistlik ellusuhtumine kajastub ka ta tekstide kategoorilistes hinnangutes. Kajades vastu tolleaegsete biitnikute luulele, osutus ta eesti luule uuendajaks, selle “poeetilisuse” lõhkujaks, saades paljude noorte luulekatsetajate iidoliks ja eeskujuks. “Isotamme täishäälsus, deklareeriv kategoorilisus, jõhker hellus, sümboolika sotsiaalsus, erootilised otselasud lõid kildudeks toonase eesti luule tasase poeetilise indlemise” (V. Vaher). “Võiks öelda, et luuletajana ajas Johnny sama asja mis põrandaalusenagi – ta võitles vabaduse ja moraali eest, paljastas nii riiklikku kui sisemist allaandmist ja moraalitust” (O. Remsu).

Vabadusvõitleja ja ühiskonnategelane JB on olnud Eesti iseseisvuse ja rahvusluse vankumatu hoidja ja nende ideede levitaja paljude inimeste hulgas mitme aastakümne jooksul. Pärast tema tagasitõmbumist avalikust elust sai temast eri põlvkondade ühendaja, kelle valvuriputkas said kokku laagrikaaslased ja vaimuinimesed, kus kuulati välisraadioid, kõneldi päevapoliitikast, Eesti minevikust ja tulevikust, vahetati kirjandust. JB avameelne hoiak ja tingimusteta sirgeselgsus aitas kaasa vabadusidee püsimisele ka kõige keerukamail venestamise aegadel. Ta nimetas asju nende õigete nimedega. Ta pole pidanud valetama, kedagi teist mängima ega end maha salgama. Eesti taasiseseisvumine ei toonud talle tema Eesti ideaalriiki, kuid see ei tähendanud kõrvalehoidmist Eesti elu aktuaalseist küsimusist, mida ta on oma ideaalidest lähtudes kommenteerinud üsnagi teravalt. Ta koostas Eesti Kongressi I istungjärgule 1990. a.  “Läkituse Eesti kongressile”, millele kirjutas alla 20 Tartu haritlast (et Eesti Kongress kuulutaks end kõrgemaks võimuks Eestis, et taasrakendataks 1938. a põhiseadus ja alustataks toiminguid põhiseadusjärgsete riigiorganite loomiseks). Lisaks ta intervjuudes ja publitsistikas esinevaile arvamusile Eesti olude kohta on ta sotsiaalse aktiivsuse näiteks ka allakirjutamine 1997. a. Sulev Luige mõrvast ajendatud nn. neljanda juuli memorandumile, 1998. a. oktoobris komsomolitöötajate kokkutuleku vastu Tallinnas koostatud protestikirjale “Painajalik minevikulehaline teave”, samal aastal EELK Tartu Maarja koguduse poolt Eesti valitsusele ja Riigikogule saadetud avalikule kirjale Maarja kiriku tagastamisest kogudusele jms.

Toimetaja ja koostaja Jaan Isotamm on lisaks igapäevatööle ajakirjas “Akadeemia” avaldanud juba 1998. aastal MRP-AEG infobülletäänis Otto Tiefi ja Jaan Roosi mälestuste katkeid koos enda kommentaaridega (neist on Otto Tiefi mälestused ilmunud välismaal ka venekeelses tõlkes). Ta on toimetanud ja osaliselt tõlkinud artiklikogumiku “Soome õigusajaloo põhijooned” (Tartu, 1993), toimetanud Eesti Kirjanduse Seltsi “Eluloolises sarjas” ilmunud raamatu “Eduard Laaman. Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik” (Tartu, 1998); Jaan Roosi “Läbi punase öö. I. osa: 1944. ja 1945. aasta päevik” (Tartu: EKS, 1997); toimetanud Kaljo Villako mälestuste raamatu “Ajarännak. Esimene osa: Mälestused lapsepõlvest kuni 1944. aasta sügiseni” (Tartu, 1999). Jaan Roosi päeviku teine, 1947. aastat käsitlev osa on kohe ilmumas. Ka on ta kirjutanud saatesõnu enda koostatud raamatuile ning Artur Veisseriku raamatule “Ma armastasin Eestit” (Tartu, 1995).

Tõlkija Jaan Isotammelt on eraldi raamatuna ilmunud Heikki Ylikanga “Miks õigus muutub?: Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana” (Tartu, 1993) ja Boriss Meissneri “Ida-Euroopa uuringute areng ja struktuur Saksamaal: Aulaloeng 8. mail 1996” (Tartu, 1998). Eesti kultuuris on tähelepanuväärsed ka kaks “Akadeemias” ilmunud pikemat tõlget: Nikolai Berdjajevi “Vene kommunismi lätted ja tähendus” (1989-1990) ning Max Weberi “Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” (1993-1994), niisamuti  “Dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest” (“Akadeemia”, 1999-2000).

Tartlane JB. Seda on ta ise tunnistanud. Et siin on ta sündinud ja siia ka maetakse. Tartu linn peaks tänulik olema, et selline mees siin on.

29.11.1999    Katrin Raid

 

Luuletusi:  Tekstiraamat, Eesti Raamat 1972, lk 36; 38; 67 ja Mina Johnny b, Ilmamaa 1999, lk 76; 87; 109; 120.
Halli Hundi laul
Olin hunt

kes puurist lasti

üleeile peale lõunat

kui ma hundilõhnast lahti

olin saanud sunnitud

õpetatud haukuma

liputama sabaga

käppa andma sitsima

ja veel muudki tegema

olin hunt

kes koerakarja

pandi vaikselt kõndima

ringi jooksma kasvatatult

urisema taltsutatult

hammustama käsu peale

nuusutlema litadega

naljatlema penidega jalga tõstma

seal kus vaja

olin hunt

kes kõrvad lidus

koerakarjast läbi lidus

märkamata kurje pilke

hoiatavaid haugatusi

otse metsa poole sihtis

unustatud kodukanti

olin hunt

kes metsaserval

vaenulikke lõhnu kohtas

põõsa taga silmas silmi

näljaseid ja vihkavaid

aimas hundikarja iha

kustutada nälga ja viha

hundi moodi koera kallal

aimas taipas mõistis kõike

jooksis puuri tagasi

 

Matadoor

Sülitage

kuni kuivavad suud

sõimake knui

sõnavara lõppemiseni

pilduge

millega raatsite

märklauaks minu

sätendav kuju

keset päikeselõõsast areeni

sülitage sõimake pilduge

ronige loožidest alla

pekske mind

sõtkuge jalgade alla

kiskuge tükkideks

olen ju argpüks

sentimeetri kauguselt

vihises teravasarvine surm

möirates minust mööda

ja ma ei tahtnud

mõistate ei tahtnud

saada surmatud

teie higist haiseva

pirukaid õgiva

tapahimust hullunud

värdjate karja

silmade all

nüüd sõimake sülitage

pilduge millega juhtub

oma viletsate krosside eest

sest teid on ju petetud

kuus korda kõigest

kähedaks karjusite kõrid

kui teravasarmine surm

leidis surma mu mõõga läbi

seitsmendal korral

oleksin pidanud mina

hüvasti jätma

päikesega õhuga eluga

klaasides sädeleva veiniga

kuumahuulsete tõmmude neidudega

sõprade ustavate silmadega

vaid teie tapahimu rahuldamaks

ei ei ja ei

parem sõimake sülitage

pilduge rämpsuga

lõigake maha mu pats

rebige lõhki mu kuub

vilistage järele tänavail

veini visake kõrtsides näkku

teie mõrvalembesed

arad ja metsikud putukad

mina elan

ja see on mulle tähtsam teist
Beduiinitar

Too mulle lilli beduiinitar

kõrbete kollaseid lilli

verevaid lilli punase mere kaljudelt

mürklillasid õisi siinai mägedelt

pisarhalle saalomoni templi müüridelt

too mulle lilli beduiinitar

fugassrohelisi musti ja sakilisi

kui mürsukillud

purpurseid sealt kus pulbitseb veri

too mulle lilli beduiinitar

nendega täidan ma kõik oma vaasid

ja hardas kontemplatsioonis

imetlen sind

ja su maad

beduiinitar

 

(…)

 

OLEN KERJUS PIME KERJUS

seismas keset rahvasumma

mytsilotti sirutamas

mööduvasse inimvoolu

olen kerjus pime kerjus

paljapäine räbalais

pilk mul yles sihitud

nähtamatu taeva poole

huuled aga aegapidi

palvesõnu sosistavad

pole palju mida kerjan

kärarikkalt inimhulgalt

sammud sammud hääled hõiked

vahest sekka mõni myks

olen kerjus pime kerjus

kerjan õige natukest

sigaretti tykki leiba

lonksu veini naeratust

sõbralikku käesurvet

naist kes mindki armastaks

kõlisedes kukuvad

mytsi külmad kopikad

mõni õige mõni vale

mis on mulle kasu neist

võõraist plekitykkidest

kui ma nende eest ei osat

yhteainust naeratust

suitsumahvi plärukonist

poolekstehtus leivatykki

pihku sõbra kindlat kätt

armastust mis pole myydav

olen kerjus pime kerjus

tänavanurgal inimsummas

tuul mu harvu juukseid sasib

pisarates silmanurgad

 

MA RÄNDAN RINGI

vihmamärgadel teedel

võllalaulud taskus

mida kirjutas teosoof morgenstern

enne ärkamist

võllanaljad suus

mida tekitavad

mu haige sapp ja maks

võllapuud tänava ääres

sest iga telefonipost kõlbab selleks

nagu veenvalt tõestasid

ungari revolutsionäärid

anno domini 1956

võllaroad ymberringi

sest kes teist ei tahaks seda olla

 

MU MÕTTED ON METSIKUD LOOMAD

elevandisuurused rotid

kes raevunult raputavad

oma puuride trelle

paljaste sabadega

vihinal pekstes õhku

 

mu mõtted on arktika tuuled

jäätav tarretav vihur

mis ulgudes kompab

hästiisoleeritud pipargoogimaja seinu

kus televiisori ees istub

yks korralik perekond

 

mu mõtted on sortside kari

väikesed räpased kuradikutsikad

kes vingudes ryndavad

töökat ja tublit kalevipoega

kes parajasti mõtiskleb

päevanormi täitmisest ja palgapäevast

 

KES KURAT SEE YTLES

et elu on praht

ja inimesed sead

too asi pole hoopiski nii

vaid statistika andmetel tean

et ainult

iga kolmas neist

on valmis mind petma

iga neljas maha myyma

iga seitsmes paljaks varastama

iga kymnes mu naist yle lööma

iga kahekymne kuues

mind lihtsalt tapma

neljakymne kaheksas

poolahviks ja orjaks kuulutama

seitsmekymne seitsmes

minuga pedereerima

saja kaheksas

mind sadistlikult tapma

kahesaja kuuekymne teine

aatomilõõsas kypsetama

ning viisaja kymnes

minu maailma tolmuks muutma

kas inimesed on siis pahad

otsustage ise

ja mõistke endi yle kohut

statistilised yhikud

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: