Sveta Grigorjeva

7. apr. 2015 at 8:44 e.l. (Nädala autor 2015) (, )

Foto: Liis Koger

Foto: Liis Koger /Pulss

Sveta Grigorjeva (1988) – eesti koreograaf ja luuletaja. Kasvas üles Lasnamäel, on lõpetanud Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi (2007), õppis Tallinna Ülikoolis koreograafiat (2008–2013, magistrikraad), lisaks on ta end täiendanud Prantsusmaal (Universite de Nice Antipolis, 2011) ning lavastanud EMCDA Network’i programmi raames Gröönimaal (“Welcome to the Jungle”, 2012). Debüteeris luuletajana Värskes Rõhus ning Vikerkaares, avaldas esimese luulekogu “kes kardab sveta grigorjevat?” sügisel 2013.

Luuletusi kogust „Kes kardab sveta grigorjevat?”, Värske Rõhk 14/2013, lk 39; 32; 47; 51; 61.

musta pori näkku

töötasin klienditeenindajana paar aastat tagasi
rahvaraamatu kolmandal ja neljandal korrusel
viru keskuses
pidasin kuus kuud vastu enne kui jalga lasin
kõik see naeratamine ülesöönud ja üleslöödud uusrikaste naistele
ja nende huiamisele stiilis:
„neiu, tellisin caesari salati kanaga mitte kalaga”
„see et ma oma kakao maha pillasin on teie süü
sest lusikas oli vales asendis”
te ei kujuta ette mis enesedistsipliini pidin järgima
et mõnele kassa tagant vastu vahtimist mitte virutada

kuna klienditeenindamine on ilmselgelt nii sitt töö
siis iga teine töötaja pani enda premeerimiseks ilma maksmata pihta
natuke siit ja natuke sealt
ka mina võtsin õhtuks üle jäänud saiakesi koju
(hommikul sai neid juba tasuta süüa aga siis
nad olid juba kõvaks läinud
no andke andeks tõesti)
kuni üks hetk luges bosside boss igakuisel koosolekul ette
katkendi rehepapist
vihjates meile kui nahaalsetele krattidele
sest see kõik tuli kord videolindilt välja
kusjuures luges nii vihaselt ja solvunult
et kõrvaltvaatajatele oleks kindlasti jäänud mulje et
tegu pole saiakestevaraste vaid uut tüüpi breivikute armeega

ja siis veel need kõik noored trendikad
näitlejad ja telekakuulsused
ei ma ei ütle midagi halba
ehk vaid seda
et see ülicool trupp kes paar aastat tagasi pillas loosungeid
„fakk poliitika, vaadake inimesi”
noh mõni teist võiks alustada iseendast
(sõbralik ja viisakas olla ning end üliüllate
põhimõtete kinnistumise eest
võiks vastutavaks pidada ka väljaspool
reklaame ja oma teatrimaja
või oota õigus õigus
selle eest teile ju raha ei maksta)

oli muidugi ka palju häid inimesi
kelle pärast tööle tulla oli vahel isegi rohkem kui tore
mõnest kujunesid teatud aja jooksul „minu” inimesed
kõik nende naeratavad tervitusmaneerid ja toitumisrutiinid
(ühele armsale vanale prantslasele teadsin teda juba kaugelt nähes
ette valmis panna topeltkohvi ja kaks croissanti)

nii et jätke meelde eestis tuntud inimesed ja ülejäänud lihtsurelikud
päkapikud on igal pool ja jõuluvanale teisst ette kanda
nad
ei karda
(mõni neist oskab isegi nahaalseid luuletusi kirjutada
ja siis saadab avaldamiseks
vikerkaarde)
ps! arvake ära
kes on kõige sõbralikum ja viisakam eesti meediatäht
kes minu tööajal sinna kohvikusse juhtus?
jah see oli
mihkel raud

+

nonii
räägi siis mulle
kõik oma saladused väljaspool
räägi kuidas mind vihkasid
kui otsustasin su
sõbrastaatusesse alandada
räägi kuidas vihkasid
kõiki mu ülbeid
hoiakuid
igasuguste andetute
eesti näitlejate kohta
kõik su suured sõbrakesed
kes teevad telekas suurt kunsti
sest kes olen mina
et neid vihata
kes olen mina
et aus olla
esteet-kusipeade
ja alatute silmamoondajate vastu
räägi siis
aga sa ju ei räägi
sa oled meil nii viisakas
poiss
ja mina nii kuri tüdruk
nii viisakas et lased endal
muda sisse vajuda
ja palud ikka vabandust
emakese looduse ees
või mille iganes ees
milles iganes see ka
inimeste poolt tituleeritud oleks
nende poolt
kes terve elu
oma mõtteid
kastidesse jaotavad
ja panevad siis vaatamiseks väljas
sitast pjedestaalile
mille nad ise tegid
räägi siis
räägi siis ometigi
kuidas sa mind vihkasid
mu aususe eest
hakka aga rääkima
enne kui
vihaseks saan

+

les monstres sacres

mina olengi see ideaalne tüdruk
kes lõpetab keskkooli hõbemedalile teeb magistri cum laudele
meeldib joodikutele vanaemadele intelligentidele
mina olengi see kes lapsest saati võitnud ära kõik
deklameerimisvõistlused kõik aeroobikamissid kõik
silmapilgutamismängud kõik ajalehetantsud mina olengi see
kes saab neid tiitleid siiamaani ju siis olen ära
harjunud vähemaga ei lepi
mina olengi see oivik kes joob alles üheteistkümnendas
klassis enne jõuluklassiõhtut
pinginaabriga end esimest korda purju
et siis koristaja meid pildituna õpetajate peldikust leiaks
mina olengi see kuuma grupi liige kellele isegi pärast seda intsidenti
pannakse käitumiseks lõputunnistusele eeskujulik
mina olengi see kes õpib sellest kordades rohkem kui sellest
mida räägib ühiskonnaõpetuse tund
mina olengi see
kes suudab lapsest saati nutta välja kõik rahad oma emmelt-issilt
visata hüperreaalses hüsteerias kõik needsamad
võidetud tiitlid ja muu kalli klaastaara vastu
radiaatorit puruks pärast järjekordset võltsripsmeglamuurset joomingut
ja olla ikka lemmiklapsearmastatud
mina olengi see kes pärast inglisarnaselt naeratamist
lubatust rohkem saades hakkab kohe
kuritarvitama vahet pole on siis tegemist armastuse või alkoholiga
mina olengi see kes valetamisega vahele jäädes
suudab olukorda ikka enda kasuks pöörata
see on see 25 aastat lihvimist teiste naiste pealt õpitud
oscariväärt ohvrimängimist
mina olengi see keda kepib rohkem tähelepanu kui õige
kepp kepp kepp kepp kepp
mina olengi selle põlvkonna esindamiseks nagu iga teinegi
lihtsalt liiga eriline sest
the only things thats bigger than my ego is my mirror
bitch
vahel mõni julge on öelnud isegi näkku et lihtsalt ei usu oma silmi sest
kuidas saab küll selline olla
ütlen ausalt mina vahel ka ei usu et
mina olengi see
mina olengi see
mina olengi see

tule ja vihka mind
siis on meil vähemalt midagi ühist

+

vahel saan nii vihaseks

et tahan lasta esimesel
ettetuleval
endale lapse teha

ainult selleks et lõpetada
vähemalt üheksaks kuuks
ilusast kehast
unistamine

ainult selleks et oleks vähemalt
üks mees
keda järjekindlalt
elu lõpuni piinata

ainult selleks et
tunda ennast nagu
sokrates enne surma

+

tahan elada maailmas
kus endised alkohoolikud
austusest kesküla luule vastutavahakkavad uuesti
jooma

kas seda on palju palutud

sest sellist eestit
ma
tahangi

sellist maailma ma tahangi

+

öelge kuhu

kuhu pean minema
kus saan pisarsilmi öelda
ma olengi hull

täiesti sõge juba sünnist saati
täis sõnulseletamatut raevu
raevu kõige kuradi vastu mida näen ja puudutan

kus seda ei peeta vene temperamendile omaseks
eidelikuks üliemotsionaalsuseks
kus seda ei peeta skisofreeniaks või igavesti populaarseks
„oh-mind-traagikut” diagnoosiks
kus seda ei peeta hilisteismeeaks
kus seda ei peeta primitiivsuseks
kus seda ei peeta väheseks lugemuseks
kus seda ei peeta ülbuseks
kus seda ei peeta valeks

öelge kuhu
öelge ometi kuhu pean minema
ja ma vannun

et ei lähe sinna kunagi

+

mul ei jää kunagi meelde

inimeste silmad
küll aga jõud
nende
taga

ja oh kui vähe olen ma elus
sama inimest kaks
korda järjest
vaadanud

+

hea lihtne luuletusi
kui peaksin ennast iseloomustama siis

hästi säilinud
vanadele naistele ma
ei meeldi

meenutan neile vist seda armukest
kellega nende keskeakriisis mees juba kuuendat korda jalga lasi
aga vanad hästi säilinud naised kahjuks ei tea
mind ei huvita sellised „seiklused”

eriti veel keskeakriisis meestega
keskeakriisis meestele ma samuti ei meeldi

sest võin nendega küll juua ja nende üle nalja visata
aga enamat on must loota juba
liig mis
liig

ainsad mehed kellega meelsasti öösiti aega veedan on
kaante vahel ja eelistatavalt surnud
noortele naistele ma üldjuhul meeldin
noortele meestele samuti

põhiline on et jumal annaks mulle tõelise naise keha ja palju lapsfänne
seni võtan julgelt üle kõik omadused mis mulle
hulludes meestes meeldivad
statistika räägib et elan isegi neist kõige
normaalsematest
kauem

proosaks mul ei ole aega
teiste luulet viitsin harva lugeda
(see peab ikka selline pizdets luule olema et
peale teist rida jätkaksin
mitte ainult sõnad
sõnad
sõnad nutikalt ritta seatud sõnad sõnad sõnad)
mõnikord inimesed arvavad et olen jube ülbe
endast liiga heal arvamusel ja
seda ka
et

midagi selles tüdrukus on

 

Linke

Jürgen Rooste, Sveta Grigorjeva: tantsija on lihtsalt mingi luuser, kultuur.err.ee, 14.01.2015,
http://kultuur.err.ee/v/nadala_intervjuu/39380e87-b67d-4853-848d-dfed9c73ed68
Sveta Grigorjeva: kes mind ikka julgeb nomineerida?, kultuur.err.ee, 19.02.2014, http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/05843f65-7ca4-4c14-a55f-2fb9ea3cfbd1
Barbara Lehtna (intervjuu): Sveta Grigorjeva, Mul ei ole lavakeelt, mul on lavaleek, Müürileht 21.04.2014, http://www.muurileht.ee/intervjuu-sveta-grigorjeva/
Jüri Üdi klubi: Sveta Grigorjeva: „Kui ma olin väike,”, https://www.youtube.com/watch?v=yERCaKIEGgw

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: