Martin Walser
Martin Walser (1927) – saksa kirjanik, arvukate kirjanduspreemiate omanik: Georg Büchneri auhind 1981.a ja Saksa raamatukaubanduse rahupreemia 1998.a.
Martin Walser
Katkend Martin Walser „Armastav mees“, Eesti Raamat 2009, lk 31-33
Õnneks puhkes äike ja Ulrike sai temalt teada, et Seneca on kirjutanud: välgust tabatud inimesed lamavad maas, nägu ülespoole. Kui Ulrike imestas, kuidas ta nii paljusid asju teab, ütles Goethe, et selle teadmise välgutabamusest surnud inimeste kohta oli ta saanud kriminaalnõunik Grünerilt Egeris, keda ta külastavat igal aastal Weimarist Böömimaale sõites ja sealt tagasi tulles. Koos temaga olevat ta roninud ümbruskonna kõikide mäeharjade, küngaste ja mägede otsa ja sealt tähelepanuväärseid kivimeid kaasa toksinud. Kellelt veel kui mitte kriminaalnõunikult võis ta teada saada, et Louis XIV ajal oli keelatud šalmaide – vanaaegsete oboetaoliste puhkpillide – kasutamine, kuna šveitslased olevat seda kuuldes koduigatsusest surnud. Ja kui ta Grüneri juurde sisse astub, kõlab team esimene lause alati nii: Nii, mu hea sõber, missugused on teie uuemad leiud? Siis vastab Grüner: Kõik on Teie Ekstsellentsi teenistuses, ma olen ju teile kõige eest tänu võlgu. Ah, Ulrike, oleks meil ainult tegemist inimestega, kes on sulle kõige eest tänu võlgu!
Ja Ulrike: Mis sellest siis kasu on?
Võiks öelda, lausus Goethe, et kes mulle tänulik on, sellele olen mina nii tänulik selle eest, et ta on mulle tänulik, nagu team ei saa mulle kunagi olla.
Te tahate alati kõiki üle trumbata, ütles Ulrike.
Ainult sellepärast, et mind ei sa keegi üle trumbata, ütles Goethe.
Ainult sellepärast, et te teate: teie olete alati kõigist üle.
Ulrike, ütles Goethe, vaadake, kuidas ma saan teiega siin rääkida ja teie minuga, kas te mäletate veel, kuidas oli eelmisel aastal ja üle-eelmisel jäigas Karlsbadis, kas me seal saime kunagi nii teineteisega rääkida?
Marienbadis on midagi ameerikalikku, ütles Ulrike.
Goethe ei saanud sellest kohe aru.
Näete, kuidas avara aasa ümber, otse selle servas, seal, kus ürgmets algab, on üks hotell teise kõrval. Kolm, neli võimsat hotell, paigutatud otse keset rohelist kõnnumaad. Sest nelja aasta eest oli siin veel roheline padrik. See paistvat talle ameerikalikuna.
Klebesbergi palee, ütles Goethe, on juba iseenesest provokatsioon. Sada tuba kolmel korrusel, tore fassaad, hoone laius viiskümmend meetrit. Kas see saab hästi lõppeda?
Ekstsellents, kuigi miski peab hästi minema, siis see ka läheb hästi, ütles Ulrike rangelt õpetliku häälega. Õigupoolest Goethe häälega.
Goethe imestas. Ja küsis, et kui Ulrike nii räägib, keda tema, Goethe, siis rääkimas kuuleb.
Mind, vastas Ulrike. Aga nii nagu Goethe oli oma teadmised pikselöögist surnute ja Seneca kohta saanud Egeri kriminaalnõunikult, nii olevat tema kõik, mis käib Marienbadi kohta, saanud oma tulevaselt kasuisalt, krahv Klebelsbergilt, ja oma vanaisalt, parun Broesigkelt. Salanõunik peaks neid mõlemat kord õhtul rääkimas kuulma. Marienbad on Euroopa kõige rohelisem maanurk, kust Euroopa kõige rikkamad inimesed on alati Karlsbadi suundudes mööda sõitnud. Need teevad nüüd Marienbadis peatuse. Klebelsberg, kes oma põhiliselt ametilt on ikkagi Austria rahandusminister, ja Ulrike vanaisa Broesigke olevat rehkendajad. Ka vanaisa olevat siin ehitanud. Muide, ja seda ütles Ulrike ainult selleks, et Goethe teaks, vanaisa olevat oma perekonnas positsiooni poolest kõrgemale jõudnud kui vanuseliselt. Ulrike emaisa olevat preislaste suure kuninga Friedrichi ristilaps.
Ah, ütles Goethe, see on ilus sild: Friedrich Suure juurest ameerikalikku Marienbadi. Vanaisa rõõmustaks, ütles Ulrike, kui Goethe sooviks ühel päeval tema ristimistunnistust näha, selles oli ta kindel. Ja Goethe: Seda ma tahan tõepoolest näha. Ta olevat kunagi lasknud ühel oma romaanikangelasel romaani lõpus öelda, kuhu ta oma raha paigutaks, kui tal oleks võimalik valida, kas Venemaale või Ameerikasse, ja vastus oli: Ameerikasse. Ekstsellents, hüüdis Ulrike, vahetame teemat! Ja Goethe: Mis nüüd? Ulrike: Sest siis tahaks tema natuke Ameerikaga uhkeldada, Goethele polevat selles küsimuses midagi uut, ta on selle juba ammu lahendanud! Aga kahjuks ainult romaanis, ütles Goethe, ja seda väga melanhoolsel toonil. Ulrike sai muidugi aru, et Goethe oli uhke promeneerimise üle koos temaga. Ta taipas ka, et elava vestluse ja kõige selle juurde kuuluvate žestidega oli tähtis Marienbadi publikule näidata, et neid ei tohi segada. Goethe nautis seda, et Ulrike ilmus iga päev välja uue kleidiga, just nagu oleks tema need kleidid Ulrikele välja mõelnud. Tõenäoliselt tuid Ulrike kleidid kõik otse Viinist, ema sõbralt krahv Klebelsbergilt. Kõik Levetzow` naised olid elavamalt, tegelikult isegi vaimukamalt riietatud kui teised naised. Nendel polnud kunagi midagi seljas, mis oleks kandja selle riideeseme esitlejaks muutnud. Sellest oleks võinud tema minia Ottilie midagi õppida. Aga ta teadis nüüd juba: kui ta kirjeldas Levetzow` daamide sametit ja siidi, villaseid riideid ja karusnahku, reageeris Ottilie närvivapustusega, see tähendab, jäi haigeks või vihastas. Või juhtus nii üks kui teine. Ta oli just saanud kirja Ottilie õelt Ulrike von Pogwischilt, milles kirjeldati, kuidas Weimaris olukord on. Ta olevat kuulnud, kirjutas ta, et Goethe tõstvat tema nimekaimu eriliselt esile.Talle polevat vastuvõetav, et daami nimi on Ulrike. Kui Goethe Weimarist tagasi olles seda nime kuuleb, mõtleb ta alati kaugele, ilusale, armastusväärsele Ulrikele.
Eesti keeles ilmunud looming:
Lennuk maja kohal, Loomingu Raamatukogu nr 50, Perioodika 1965
Kõrvalhaak; Toalahing: dialoogid, Loomingu Raamatukogu 46/47, Perioodika 1978
Põgenev hobune, Loomingu Raamatukogu nr 31, Perioodika 1989
Luigemaja, Eesti Raamat 1994
Armastav mees, Eesti Raamat c2009
Viiteid:
Martin Walser – http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Walser,
http://de.wikipedia.org/wiki/Martin_Walser
Martin Walser 80 – kirjanik kui küsimärk, mitte punkt,
http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=80&lang=est
Martin Walser äratab taas avalikkuse pahameelt, Eesti Ekspress, Areen, 29.05.2002, http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6A42C952DC50D3ECC2256BC700360B9E
Martin Walseri uudisteos ärritab juba enne ilmumist, Eesti Ekspress, Areen, 6.06.2002, http://paber.ekspress.ee/viewdoc/91C5447A6251DF85C2256BCE004112E2
Martin Walser: Eine Biographie, Krisostomus,
http://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/20073390842.html?saadafly=1
Ave Tarrend „Armastuse fenomenoloogia“, vabaeuroopa.org, 30.07.2001
http://www.vabaeuroopa.org/Article.aspx?ID=991997C1-48CD-49C4-8AFA-34ECBDBBF4B8&m=7&y=2001
Nädala autor 