Erik Tohvri
Reedel, 14. septembril kell 17.00 algab Annelinna raamatukogus (Kaunase pst 23) kirjandusõhtu, mille külaliseks on kirjanik Erik Tohvri.
Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu) on sündinud 1933. aastal Rakveres. Hariduselt on ta elektriinsener ja elab praegu Vihterpalus. Pseudonüümi Erik Tohvri võttis ta kasutusele pensionile minnes ja selle nime all on temalt aastatel 2001 – 2006 ilmunud kümmekond raamatut, nt romaanid „Kollaste lehtede aegu”, „Kodumaja”, „Äravalitu” jne.
H.-E. Laansalu ei ole kirjanduses uustulnuk – ta on olnud viljakas kuuldemängude autor, kirjutanud humoreske, novelle, stsenaariumi Tallinfilmi mängufilmile „Pihlakaväravad” ja leidnud tunnustust ka publitsistina. Lugejate suure poolehoiu võitsid aga just Erik Tohvri nime all kirjutatud teosed. Tartu Linnaraamatukogu laenutuste statistika põhjal kuulus ta möödunud aastal A. Kivirähki, K. Kenderi ja K. Rakke kõrval viie enimnõutud Eesti autori hulka. Kui Kender ja Rakke on ennekõike noorte lemmikud, siis Tohvri on vanema generatsiooni eelistus.
O. Remsu kirjutab 2003. aasta proosaülevaates (Looming 3/2004) Tohvri kohta nii: „Keegi ei aima ju, kuidas elavad lihtsad inimesed, ambitsioonitud, skandaalitud inimesed, kes ei ole ei nekro- ega koprofiilid, kannibalid ega maailmaparandajad, isegi mitte prostituudid, teletähed ega pankurid, nad armastavad teist inimest ning mitte kitse, neist ei kirjuta ei „SL Õhtuleht“ ega Kaur Kender. Ainult Tohvri kirjutab, temalt saame teada, mida sisimas tunnevad inimesed, kes ei püri seltskonnalehtede klantspiltidele”
Autor endast: ”(…) Kirjutamine on olnud minu hobiks juba varajasest lapsepõlvest alates. Esimesed katsetused oma ”mälestusi” kirja panna tegin pärast Oskar Lutsu mälestusraamatute lugemist kaheksa-aastasena; esimene trükiproov tuli varakult, seda küll mitte omatahtsi, vaid kooliinspektori tõttu, kes kooli seinalehes avaldatud luuletuse tolleaegsesse ”Noorte Häälde” soovitas. Sihikindlamalt hakkasin tegelema kirjutamisega 1960. aastatel, mil tekkis hasart osa võtta mitmesugustest kirjandusvõistlustest. Sain paar äramärkimist ”Loomingu” novellivõitlusel, auhindu ka mõnel väiksemal konkursil, eriti kuuldemänguvõistlustel. Eesti Raadio on lavastanud kaksteist minu kuuldemängu, neid on esitatud ka Lätis ja omaaegses Tsehhoslovakkias. Filmistsenaariumide võistlusel õnnestus läbi lüüa seitsmekümnendate lõpul, kuigi 1982. aastal valminud filmi ”Pihlakaväravad” ei tahaks omaks tunnistada – Veljo Käsper tegi sellest oma filmi… Olen elanud väga huvitaval ajal, näinud mitmeid riigikordi, kogenud nii poliitiliselt, sotsiaalselt kui isiklikult raskeid perioode. (…)” (”Kollaste lehtede aegu” Varrak 2002)
Loomingut:
Majad jõe ääres (autobiograafiline romaan), Olion 2001
Kollaste lehtede aegu, Varrak 2002
Tants läbi rukki, Varrak 2003
Lummetallatud rada, Varrak 2003
Kasevälja, Varrak 2003
Elutöö, Varrak 2004
Kaksikelu, Eesti Raamat 2003
Lepavere mõis, Varrak 2004
Kodumaja, Varrak 2004
Äravalitu ( I ja II raamat), Varrak 2005 ja Varrak 2005
Kaldaliiva, Varrak 2005
Sügisvalgus (triloogia I osa), Varrak 2005
Tuisune talv (triloogia II osa), Varrak 2006
Arglik kevad (triloogia III osa), Varrak 2006
Autori kohta:
Jüri Pino ”Erik Tohvri: Minu raamatutel peaks olema hoiatus: Ainult üle 50aastastele!”, SLÕhtuleht, 4. sept 2006,
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=162170&q=minu+raamatutel
Signe Kalberg, “Ka lihtsast mehest teeb Erik Tohvri kangelase”, 22.juuni 2006. Eesti Päevaleht-online, http://epl.ee/?artikkel=324267
Ivar Sild, “Kirjanduse kõrvalhooned”, Sirp 22. aug 2003
(Erik Tohvri, Kasevälja. Varrak, 2003. Erik Tohvri, Tants läbi rukki. Varrak, 2003. Erik Tohvri, Kaksikelu. Eesti Raamat, 2003.)
Nädala autor 