Siiri Laidla

26. jaan. 2009 at 9:14 e.l. (Nädala autor 2007) ()

31. mail 2007 kell 9.00 Tammelinna raamatukogus (Suur kaar 56)
Külas on lastekirjanik Siiri Laidla. Kirjanik kõneleb oma raamatust „Apteegitont Aavi”.

 

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Esimene asi, mida lapsed nägid, oli tohutu suur nõgesekuhi apteegiletil. Selle tagant paistis vaevu välja apteeker, kes koledate sõnadega kirudes püüdis nõgeseid väikesteks tükkideks rebida. „Ai sa sinder, ära kõrveta! Sa igavene jõle vastik nõges, lõpeta see nõelamine! Küll ma su pagana tempudest jagu saan!” kostsid härra Tuti suust ähvardused. Lapsi silmates jättis ta oma eriskummalise tegevuse katki ja suure erkrohelise taskurätikuga higist laupa pühkides küsis neilt: „Noh, mida te nii vara hommikul soovite? Miks te koolis ei ole?”
„Tere,” kostis Ly viisakalt härra Tuti pahaendelisest käitumisest välja tegemata. „Miks te nõgeseid tükeldate?” küsis Ly. Ta oli julge tütarlaps. Ema oli talle õpetanud, et küsija suu peale ei lööda.
„Uudishimu teeb ruttu vanaks,” itsitas apteeker. Tõsinedes lisas ta: ”Siin valmib täiesti seniolematu imerohi! Aga kuule,” haaras ta järsku Ly jopehõlmast kinni, nii et Sass astus tüdrukut kaitsta püüdes sammukese ettepoole. See apteeker on vist tõesti hulluks läinud, ema ka rääkis, et apteegis on mürgised aurud või midagi selletaolist.
 Ly kiikas samal ajal apteegi nurkade suunas. Kus võiks apteegitont praegu peituda? Kas ta oli lapsi märganud? Oli tondil üleüldse meeles, et nad pidid koos kooli minema? Apteegi käbikujuliste pommidega seinakell kinnitas, et koolitundide alguseni on jäänud üpris vähe aega. Oot-oot, aga seal kõige pimedamas nurgas justkui säras üks silmapaar, midagi roosakat kumas nagu samuti… Ly nihkus ettevaatlikult sinnapoole.
 „Kuule, tüdruk,” jätkas apteeker „ja sina kah, poiss” lisas ta Sassi suunas silmi välgutades „ Kas te ei tahaks kuulsaks saada?”
„Kuulsaks, ku-ku-kuidas?” kokutas Sass.
„Aga vaat nii,” seletas apteeker häälekal sosinal, nagu kardaks ta pealtkuulajaid, suutmata siiski saladusest vaikida „mulle saadeti taevaste jõudude poolt ühe väga olulise ravimi retsept.” Ta pistis nõgesekublalise käe põuetaskusse ja tõmbas sealt välja väheldase paberitüki, millel paistsid trükitähtedega  kirjutatud sõnad JONNI VASTANE ROHI JÕMMI JONNI JOOK.
(Siiri Laidla „Apteegitont Aavi” Tänapäev 2006, lk 103-106.)

Autori kohta:
Raimu Hanson „Jutulõng tuli omast käest” Tartu Postimees, 23.03.2007
http://www.postimees.ee/250307/tartu_postimees/251424.php
Kairi Prints „Hambaprofessorid Sööbik ja Pisik”, Eesti Päevaleht 02.12.2006
http://www.epl.ee/artikkel/364975
Signe Kalberg „Tänapäeva teismelise Taimi põnev eneseleidmise lugu”, Eesti Päevaleht 16.03.2007
http://www.epl.ee/kultuur/378386

Loomingut:
http://ester.utlib.ee/search*est/alaidla+siiri&Submit2=otsi/alaidla+siiri/1%2C4%2C17%2CB/exact&FF=alaidla+siiri+1959&1%2C10%2C

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?63809

Siiri Laidla „Millal maksan memme vaeva?” Elukiri, nr. 5 2007

Püsiviide Lisa kommentaar