Mall Hiiemäe
28. juunil 2007 kell 14-16 raamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake
Linnaraamatukogu kirjanduskohvik
Juunikuu raamatuks on folklorist Mall Hiiemäe Eesti mõtteloo sarjas ilmunud artiklite kogumik „Sõnajalg jaaniööl”. Külas on autor. Kohvikusse on oodatud kõik huvilised, kes on raamatut lugenud ja tahaksid sellest kohvitassi juures mõnusas õhkkonnas vestelda.
Mall Hiiemäe (neiupõlvenimi Proodel; sündinud 9. jaanuaril 1937 Roostojal) on eesti folklorist, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.
Lõpetas 1962. aastal Tartu Ülikooli folkloristina. Alates 1964. aastast on töötanud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurina ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina.
Katkend Mall Hiiemäe artiklite kogumikust „Sõnajalg jaaniööl”, Ilmamaa, Tartu 2007.
Jutuvestja kui isiksus
Jutuvestmise olukorrad. Jutuvestmisega oli vanasti niimoodi, et ega väga suurt seltskonda kuulamas ei olnud. Loomulik jutuvestmise seltskond on ikka alla kümne inimese, või kui teinekord ollakse kuskil sünnipäevalauas ja läheb jutuks lahti, siis kümme inimest kuulavad sind ja teised tegelevad millegi muuga, sest tahtmine rääkida, laulda või midagi muud teha on ühtaegu paljudel. Vanasti kõrtsis oli ju ka, et ega kõrtsiseltskond tervenisti ikka ühte kuulama ei jäänud; olid väikesed lauanurgakesed, kus rahvajutte vesteti ja mõned inimesed lauas, kes kuulasid. Sellal, kui loomajuttude asjatundja Pille Kippar oli koos teiste folkloristidega Toris rahvaluulet kogumas ja Liisa Kümmelilt muinasjutte lindistamas, kuulusin mina metsameeste seltskonda ja seal vesteti rahvajutte. Võrreldes välitöödel viibivate rahvaluulekogujatega olin eelisseisus: sain kuulata selliseid jutte, mida räägitakse ilma küsitlemata ja hakatakse lihtsalt ise rääkima. Jutt saab alguse mis tahes juhuslikust lausest ja mingist olukorrast, hakkab hargnema. Teine räägib samasuguse jutu ja kolmas jälle samasuguse, neljas ütleb: ma räägin natuke teistsuguse. Selle seltskonna jutud olid üsna sageli seoses jahi ja metsloomadega. Ma saatsin neid üliõpilaspõlves kirjandusmuuseumile. Kui ma hiljem hakkasin folkloristina rahvajutte uurima, siis soovitas Eesti Rahvaluule Arhiivi kauaaegne juhataja Herbert Tampere mul kirjutada esimene artikkel just nendest metsameeste juttudest. Siis leidsin takkajärgi, et olin kümmekond aastat tähelepanelikult jälginud kogu jutuvestmise protsessi nii-öelda passiivse kuulajana, ilma et ise oleksin asjasse sekkunud. Aga ma teadsin hästi, kuidas see tegelikult käib. Niisuguseid eeliseid folkloristil tavaliselt ei ole. Peale hiljem ära Ameerikasse läinud Linda Deghi on ungari koolkonnas mõned sellised nimed nimetada, kes läksid küladesse ja jälgisid rahvajutustajaid mitmeid aastaid, näiteks Ivan Balassa ja Ilona Dobos. Nemad on mõlemad jälginud loomulikku jutuvestmist. Mingi Eesti piirkonna küladesse rahvaluulet koguma minnes oleme inimesed, keda eelnevalt ei teata, ei tunta. Kohalik jutuvestja ei tea, kuidas mulle rääkida, mis mind huvitab. Suhe jutustajale v õ õ r a k u u l a j a g a määrab üsna kõvasti selle, mida ja kuidas räägitakse. Rahvaluulekoguja ei ole kohalike asjadega kursis ning siis hakatakse valima ja vaagima, mida talle jutustada ja mis asi see rahvaluule on, mida tema tahab.
Indrek Särg „Mall Hiiemäe „Sõnajalg jaaniööl”, Eesti Ekspress, Areen 31.03.2007 http://www.ekspress.ee/viewdoc/2AD51F609B34E4EEC22572AE0079DD41
Mall Hiiemäelt ilmunud trükiseid: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?3151
TEADUSLIKUD ARTIKLID
1. Hiiemäe, Mall. Vuoden merkkipäivät. — Ilmari Vesterinen (toim.), Viron perinnekulttuuri. Jyväskylä: OY Yliopistokirja Helsinki University, 1997, 307–320.
2. Hiiemäe, Mall. Folk Calendar Traditions and the Family. — The Family as the Tradition Carrier, vol. 2. NIF Publications, No. 31. Tallinn: Folklore Department Institute of the Estonian Language, Nordic Institute of Folklore, 1997, 42–49.
3. Hiiemäe, Mall. Kaasaja sõdurifolkloor: millest ja kuidas? — Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Keele Instituut, 1996, 7–25. (ilmus 1997)
4. Hiiemäe, Mall. Loomariik rahvausundis. — Ümin. Lee, 4. Tartu: Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, 1997, 37–46.
5. Hiiemäe, Mall. Metshaldjad ja muud üleloomulikud olendid metsas. — Mets ja kultuur. Tartu: Eesti Roheline Liikumine, 1997, 29-35.
6. Hiiemäe, Mall. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II. — Mäetagused, 1997, 3, 7–18.
7. Hiiemäe, Mall. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis III. — Mäetagused, 1997, 4, 7–19.
8. Hiiemäe, Mall. The Principles of Creating Droodles in Estonia. — Journal of the Baltic Institute of Folklore, vol. 2, 1997, 34–43.
9. Hiiemäe, Mall. Some Historical Layers in the Customs of St. Lawrence’s Day. — Folklore, 1997, 3, 60–74.
POPULAARTEADUSLIKUD ARTIKLID
1. Hiiemäe, Mall, Oras, Janika. Elu läheb argisemaks. — Tartu Postimees, 1997, (30.04), 7.
2. Hiiemäe, Mall. Inimesed ja kuused. — Eesti Loodus 1997, 11/12, 450–451.
3. Hiiemäe, Mall. Jüripäv on kevade mõõt. — Mihkel, 1997, 4, 76.
4. Hiiemäe, Mall. Miks inimesed kasutavad kellegi halvustamiseks sõna “rongaema”? — Eesti Loodus, 1997, 7, 3.
5. Hiiemäe, Mall. Rahvasuu pajatab. — Meie Meel, 1997, (19.02), 19.
6. Hiiemäe, Mall. Rituaalset melu märtsi lõpuks. — Mihkel, 1997, 3, 61.
7. Hiiemäe, Mall. Vanarahva külvitarkusi. — Aastavakk. Põllumehe teatmik-kalender. Tallinn: Kirilille Kirjastuse AS, 1997, 106–107.
Usund ja kombõ : Mall Hiiemäe artiklid – http://www.seto.ee/usund_ja_kombe.htm
Hiiemäe, Mall. Jüripäeva uskumuste ja kombestiku kujunemise lähtekohti Sator 1. Tartu 2000. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/
Hiiemäe, Mall. Eesti rahvakalender. 2-6. Tallinn : Eesti Raamat, 1994.
Hiiemäe, Mall. Pühapäev eesti maarahva traditsioonis. Sator 2. Tartu 2003.
Hiiemäe, Mall. Rahvakalendri tähtpäevi. Tallinn : Koolibri, 1998.
Hiiemäe, Mari. Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues. Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist 4. Tartu 2003. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/
http://www.folklore.ee/tagused/authors/mall.htm
Nädala autor 