Valeria Ränik

26. jaan. 2009 at 8:36 e.l. (Nädala autor 2006) ()

Valeria Ränik

Valeria Ränikut (s 1964) võib pidada erakordseks nähtuseks kogu eesti kirjanduses. Luuletaja pärineb 19. sajandi eesti väljarändajatest Hiiumaalt, kasvanud üles venekeelses keskkonnas, kuid juba noorena hakkas oma esivanemate juuri otsima.

Tagasitulek Eestisse on andnud eesti kirjandusele väga isikupärase autori.

Kodulehekülg – http://www.hot.ee/valeriaranik/

Luuletusi:

TUUL VISKAB MEID SIIA MULDA

Tuul viskab meid siia mulda
kui seemneid – või lihtsalt prahti.
Ei puu oska ümbrust muuta,
jääb kasvama prügišahti.
Vaid puu ei saa ära minna.
Jääb kuulmatuks sae kilje…

KUID KÕIK TULEB OMAL AJAL
VÕI LUBATUST VEIDI HILJEM.

Kord varemeist üle voogab
võilillede kuldne meri.
Kord peseb maailma puhtaks
võilillede valge veri..
Aeg, terav kui teras, tungib,
ei tingi – ja ongi parem…

SEST KÕIK HÄVIB OMAL AJAL
VÕI LUBATUST VEIDI VAREM.

1997

KOHUTAV INIMENE

Tema on võõras.
Sest tema ei ilgu,
tema ei lõõri, ei lõõbi,
ta pilgus
on nõiajõudu,
kuid tema ei kadesta.
Tema on võõras,
sest tema ei varasta,
võõrast ei ihka
ja oma ei vihka.
trendist ei hooli,
ei isegi parasta.
Tema ei seksi,
ei joo ega süsti.
Tema ei naaldu,
vaid püsib püsti.
Talle ei meeldi tappa.
Ta välismaale ei kappa.
Maisest ei huvitu.
Slängi ei kasuta…
Millest ta elab
ja millest saab kasu ta?
Milleks ta elab?
Miks mujal ei ela ta?
Miks teda ometi
ära ei keelata?

2000

HULLAVAD HUNDID JA ILUSAD ILVESED

Hullavad hundid ja ilusad ilvesed,
mida saan teile anda?
Ilma peal olen ja endalgi pole ja
tarkust patta ei panda.

Sooviksin elada teie keskel
rõõmsa rebase moega,
sulame ühte metslaste pereks
ihu ja vere ja koega!

Kõigepealt visata peast see risu:
mõõte- ja mõttemallid…
Te ilmailu, te elav täius,
Sööge mind ära, kallid!

2000

SA ÕNNISTATUD, SELEKTEERIV AEG

Saa õnnistatud, selekteeriv aeg,
mil tuulde lendab rohkelt kergeid kesti,
mil tühje kesti
heidab ühte mesti
ja tuul neid tõstab kõrgele,
oi aeg.

Tuul tahab tuumad
prahi alla matta,
kuid saab nad kasvumullaga vaid
kinni katta.

2000

(Luuletused Valeria Räniku luulekogudest
“Luulepere pereraamat”, Tuum 2001,
“Aitab ajast”, valikkogu 1983-2000, Ilmamaa 2001)

Intervjuu
Vahur, Afanasjev “Eesti piirjoon meenutab ilvese pead”21.11.2001 Maaleht
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=3647&old_art=7213&old_num=

Püsiviide Lisa kommentaar