Sven Nordqvist

28. nov. 2014 at 12:42 p.l. (Nädala autor 2014)

Sven_Nordqvist

Foto: Wikipedia

Sven Nordqvist (1946 ) on rootsi lastekirjanik, joonistaja ja illustraator.

Sven Nordqvisti raamatute kõige kuulsamad tegelased on vanamees Pettson ja tema kass Findus. Samamoodi on ka väljaspool Rootsist tuntud tema illustreeritud (kuid mitte kirjutatud) raamatud, kus on tegelasteks Mamma Muu ja Vares. Vahemikus 1991 kuni 2011 oli Nordqvist Rootsi lasteraamatuteakadeemia (Svenska barnboksakademien) liige.

Olles 15 aastat vana võttis ta osa ühest Ameerika korrespondentskursusest illustreerimises. Peale kursust proovis ta mitmesse kunstikooli sisse saada, kuid see tal ei õnnestunud. Seejärel asus ta Lundi Ülikooli juures asuvas tehnikakõrgkoolis arhitektuuri õppima ja peale lõpetamist töötas ta sel alal kaks aastat (aasta arhitektina ning aasta õpetajana samas koolis).

Sven Nordqvist alustas joonistamisega ühes Halmstadi reklaamibüroos. Seejärel illustreeris ta õpperaamatuid, joonistas plakateid, õnnitlus- ning jõulukaarte. Lisaks illustreeris ta isegi neli pildiraamatut, paar romaani ning töötas oforttehnikas ja teistes graafikastiilides.

1982. aastal korraldas kirjastus Opel pildiraamatute võistluse, mille võitis Sven Nordqvist raamatuga Agaton Ömanoch alfabetet. Tema suur läbimurre tuli aga järgmise raamatuga, mille nimi oli “Pannkoogitort” (Pannkakstårtan) ning kus sai esimest korda teha tutvust Pettsoni ja Findusega.

Lisaks on Nordqvist illustreerinud kirjanikepaari Tomas ja Jujja Wieslanderi raamatuid, kus on tegelasteks Mamma Muu ja Vares ja tema illustreeritud on ka mitmed nii raadiost kui televisioonist tuntud jõuluseriaalid. Sven Nordqvisti joonistusi iseloomustavad detailirohkus ja peen huumor.

Eesti keeles on ilmunud mitmed Pettsoni ja Finduse raamatud ning ka tema illustreeritud Mamma Muu ja Varese sarja raamatuid. Mõlema sarja raamatute põhjal on tehtud ka multifilme.

Katkendid ja pildid: “Vaene Pettson”, Koolibri 2006.

/…/
“Ei, ma ei taha mängida,” ühmas Pettson ja põrnitses midagi nägemata enda ette. “Mul ei ole aega. Ma pean puid lõhkuma. Aga ma ei taha puid lõhkuda. Mul on vaja kartulimaa üles kaevata. Ma tahan terve päeva niisamuti siin istuda ja ennast haletseda.”

“Sind ei ole ju mingit põhjust haletseda, Pettson,” ütles Findus. “Sul olen ju mina. Vaata siia!”

Pettson1

Findus astus teelusikale, mis oli otsapidi alustassi all, nii et alustass lõi vankuma ja kõlksatas. Ta püüdis lüüa lusikat nii, et alustass puutuks vastu kohvitassi ja see tiliseks. See polnud sugugi kerge. Ta pidi vajutama sellise erilise vindiga, muidu tuli välja ainult tärin ja ei mingit kõlli. Ta proovis aina uuesti ja uuesti. Iga tärinaga läks Pettsoni kulm üha enam ja enam kortsu ning juba pärast viiendat tärinat ja ainult ühte kõlli tõmbus ta näost krimpsu ja röögatas: “JÄTA JÄRELE! Ma ei kannata sellist lärmi, kui mul paha tuju on. Täna tahan ma rahu ja vaikust. Istu nüüd korralikult oma toolile, joo oma kohvi ja hoia ennast vaos!”

Pettson2

/…/

Kass läks välja puukuuri ja vaatas seinal rippuvat õngeritva. Ta juurdles natuke omaette. Ta piilus ukseprao vahelt, kas Pettson istub ikka veel köögis, ja hakkas siis täiest kõrist karjuma:

“APPI! PETTSON, TULE APPI! MA JÄIN KINNI!”

Kui Findus nägi Pettsonit välja tormamas, pistis ta jala suure puuhalu alla, viskas selili, rabeles ja karjus. Taat jõudis jooksujalu kohale.

“Mis juhtus? Kas said haiget?”

“Mu jalg jäi kinni. Aita mind siit välja!” näuksus Findus.

“Mis sa sinna üldse ronisid?” küsis Pettson ja aitas kassi jälle jalule.

“Ma tahtsin õngeritva võtta, et kalale minna, ja siis kukkusid puud mulle peale. Kas saad mulle ridva alla võtta?”

“Aga sa ei jaksa seda pikka ritva ise järve juurde viia,” ütles Pettson.

“No küll ma hakkama saan, kui keegi minuga kaasa ei taha tulla,” ütles Findus suureliselt ja liipas kuurist välja. “Anna mulle ainult õng kätte, küll sa siis näed kedagi, kes läheb alla järve äärde ja tuleb tagasi vähemalt kümne püütud ahvenaga.”

Pettson ulatas talle õnge. Aga kui Findus ennast minema asutas, ritv õlal, õõtsus see üles-alla, nii et kass hakkas tuikuma ning ei saanud enam ei edasi ei tagasi. Ta nägi nii hale välja, et Pettson ei saanud naeru pidama.

“Kuuled sa, väike Findus, sa ei jõua niiviisi tuigerdades selle pika ridvaga ilmaski järveni. Pealegi on sul ju jalg haige.”

“Ma LÄHEN igal juhul kalale,” sähvas Findus vihaselt.

Nüüd lõpuks andis Pettson järele. Ta ohkas:

“No olgu, eks lähme siis pealegi.”

/…/

Pettson3

Finduse meelest oli nii põnev kala käia. Ta läks elevile ega suutnud enam kauem vakka olla.

“Mõtle, kui me saame õnge otsa nii-iii suure haugi, et see kargab sulle kallale ja haarab sind hammaste vahele, ja siis ma raban temast niiviisi kinni ja virutan ta põrandale ja …”

Findus kargles paadis ringi ja võitles kujuteldava kalaga. Pettson sai temast parasjagu kinni siis, kui kass hakkas üle paadiserve vette kukkuma.

“Paadis istutakse vaikselt,” ütles Pettson rangelt ja surus Finduse paadipõhja istuma.

/…/

Pettson4

Kohe pärast seda jäi Pettsoni õnge otsa kala. Päris suur ahven. Ja siis polnudki enam rohkemat vaja – taat oli jälle heas tujus, lobises, ja oli jälle tema ise. Nad istusid seal hea hulga aega.

Koduteel ütles Findus:

“Kui oleme lõunat söönud ja sa oled puud ära lõhkunud, siis hakkame mängima.”

“Aga ma pean ju kartulimaa üles kaevama,” sõnas Pettson.

“Njaa,” ütles Findus kahtlevalt, “aga sa kaeva ainult pool. Ja siis hakkame mängima.”

“Kas su jalg siis enam ei valuta?”

“Ei noh, ega mu jalg õigupoolest ei valutanudki,” tunnistas Findus. “Ma üksnes teesklesin kavaluse pärast, et sa minuga kalale tuleksid.”

/…/

Pettson5

Linke

Film, „Pettson ja Findus – Väike tüütus, suur sõprus“,http://www.cinamon.ee/Event/2167/?dt=22.11.2014

Film põhineb rootsi kirjaniku Sven Nordqvisti rahvusvaheliselt tuntud samanimelisel lasteraamatul, mis on tõlgitud enam kui 30sse keelde. Film räägib meile loo torisevast erakust Pettsonist ja tema sõbrast, rääkivast kassist Findusest, kes koos elavad läbi terve hulga seiklusi ja saavad teada, milleks on sulle sõpru vaja.

Filmi rezhissöör: Ali Samadi Ahadi , Tootjamaa: Saksamaa 2014

Orig.pealkiri: Petterson & Findus – Kleiner Quälgeist, Grobe Freundschaft

Dubleeritud Industrial Productions stuudios filmistuudio Estinfilm tellimusel.

Näitlejad: Tiit Sukk, Ain Jürisson, Kristi Aule, Andres Liivak, Andrus Kasesalu jt.

Tõlkija: Kerdi Oengo ; Dublaazhirezhissöör: Oleg Davidovitch

Produtsent: Mati Sepping.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: