Naima Neidre
19. märts – 18. aprill II ja III korruse fuajees ning muusikaosakonna galeriis Naima Neidre originaalillustratsioonide näitus II
Vabagraafika loomise kõrval on tuntud eesti graafik illustreerinud ligi kolmkümmend kirjandusteost. Näitusel on eksponeeritud illustratsioonid ajakirjale “Akadeemia” ning kaheksale raamatule: Lydia Koidula “Mu isamaa on minu arm”, Lilli Promet “Taputilgake”, eesti haikude valimik “Kõik siin maailmas”, Erni Krusten “Hellus”, Uku Masing “Luule IV”, Urve Karuks “Laotusse lendama laukast”, kogumik luulepühendusi Tuglasele “Loov inimene” ja Vesipapp “Kuningamaa”.
Foto: meiemaa.ee
Naima Neidre on sündinud 20.märtsil 1943.a. Läänemaal Ridala vallas, Kiviküla külas. Õppinud Asuküla Algkoolis, Haapsalu 1.Kesk-koolis, Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias (varem ERKI, 1965 – 1971). Näitustel esinemist alustanud 1968.a. Eesti Kunstnike Liidu liige 1974.a. Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1992.a. Tegelenud vabagraafika (põhiliselt ofordid), akvarelli, raamatuillustratsiooni (põhiliselt luule), joonistusega. Teinud ka eksliibriseid.
Naima Neidre originaalillustratsioonide näitus
Eesti kunst on olnud rikas omanäoliste naisgraafikute poolest. Nende hulka kuulub kindlalt ka Naima Neidre (1943), kes 16-aastase neiuna tuli Läänemaa tuuliselt kaldalt Tartu kunstikooli õppima. Elu valik oli langetatud. Tiheda sisseastumissõela edukalt läbinuna järgnesid õpingud omaaegses Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mis päädisid 1971. aastal graafika eriala diplomiga. Näitustel esinemistega alustas noor looja juba kõrgkoolipäevil 1968. a. ning esimese isiknäituseni Tallinna Kunstihoone väikeses saalis jõudis 1973. aastal ja välismaal, naabrite juures Soomes 1987. aastal. 1974. aastast on Naima Neidre tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Sama aastanumbrit kannab tema astumine Eesti Kunstnike Liitu, 1992. aastast on ta Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Pika loometee jooksul on kunstniku eelistatumaks tehnikaks kujunenud ofort, samuti tuši- ja pliiatsijoonistus, akvarell ja pastell. Kõrvuti vabagraafikaga on Naima Neidre tegelenud arvukate raamatute kujundamise ja illustreerimisega ning ka eksliibristega.
Esimene tunnustus, ja seda lausa rahvusvahelisel kunstimaastikul, saabus Naima Neidrele raamatukujundajana, kui 1972. aastal omistati talle Leipzigi rahvusvahelisel näitusel audiplom N. Nekrassovi „Rüütel tunniks“ kujunduse ja illustratsioonide eest. 1987. aastal sai kunstnik postkaardikomplekti ning 1988. aastal P.C. de Laclos´ raamatu “Ohtlikud suhted“ (1987) ja Ene Mihkelsoni luulekogumiku „Tulek on su saatus“ (1987) illustratsioonide eest Jaan Jenseni preemia. Tähelepanu ja imetlus on saatnud Naima Neidret nii kodumaistel kui rahvusvahelistel näitustel, tema nime leiame korduvalt Tallinna Graafikatriennaali ja Vilniuse raamatukunstitriennaali laureaatide loetelust. Eesti kunsti Oskari ehk Kristjan Raua preemia pälvis kunstnik oma loomingueest 2004. aastal.
Lilli Promet „Taputilgake”, 1986, kuivnõel.
Tänaseks päevaks kuulub Naima Neidre raamatukujundaja ja illustaatori pärandisse pea poolsada nimetust. Naima Neidrele omane, vabagraafikast tuttav käekiri iseloomustab ka kunstniku loodud trükiseid. Teda inspireerinud nähtavat, sageli maastikunäolist, ja fantaasiarikast maailma annab kunstnik edasi tundliku ja dünaamilise joonega väljendusrikkalt ning sugestiivselt. Värvikasutuse mõõdukus ja must-valge lahenduse eelistus on teadlikult toetamas kunstilise üldistuse taotlust. Kunstniku enese sõnul on luule illusteerimine lihtsam kui proosateose kujundamine ning pildi tegemine veelgi kergem. Naima Neidrel ongi aastate jooksul olnud võimalus loojanatuuri ühte tahku avada lugejatele arvukate luulekogude, oma lemmikute kaudu.
Reet Pulk-Piatkowska
Illustreeritud raamatud:
Riina Trumm „Taivakõ mu elo Laivakõ”, 2013, Luulet aastaist 2004-2012, sulejoonistus.
Uku Masing „Luule IV”, 2003, lito.
„Akadeemia”, 2001, sulejoonistus.
Ene Mihkelson „Kaalud ei kõnele”, 2000, sulejoonistus.
Lydia Koidula „Mu isamaa on minu arm”, 1993, söepliiats.
Urveb Karuks „Lootusse lendama laukast”, 1992, valitud luuletusi, sulejoonistus.
Aino Pervik „Puusseastuja”, 1991, sulejoonistus.
„Loov inimene” 1989, luulepühendusi Tuglasele, värviline pliiats.
Hando Runnel „Taadi tütar”, 1989, Laulud kooliea küpsemale astmele, söepliiats.
Tiiu Kokla „Päevade vahele”, 1988, luuletused, sulejoonistus.
Kalju Kangur „Sonetiraamat”, 1988, seepia.
Pierre Chaderlos de Laclos „Ohtlikud suhted” 1987, sangviin, sulejoonistus.
Rein Raud „Lumme mattunud”, 1987 Oulu, luuletused, söepliiats.
Ene Mihkelson „Tulek on su saatus”, 1987, sulejoonistus.
Lilli Promet „Taputilgake”, 1986, kuivnõel.
Vesipapp „Kuningamaa”, 1986, sulejoonistus.
Erni Krusten „Hellus”, 1985, sulejoonistus, seepia.
Ludvig Bechstein „Kuldkeegel”, 1984, akvarell.
„Kõik siin maailmas”, 1980, Valimik eesti haikusid, söepliiats.
Ene Mihkelson „Selle talve laused”, 1978, sulejoonistus.
Helvi Jürisson „Igaühel oma pesa”, 1978, värviline pliiats.
Kirsi Kunnas „Siil ja kuu”, 1978, sulejoonistus.
Hando Runnel „Mere ääres, metsa taga”, 1977, värviline pliiats.
Hando Runnel „Miks ja miks”, 1973, värviline pliiats.
Dylan Thomas „Surmad ja sisenemised”, 1972, sulejoonistus.
Nikolai Nekrassov „Rüütel tunniks”, 1971, värviline puulõige.
Lilli Promet „Taputilgake”, 1986, kuivnõel.
„Kõik siin maailmas” Valimik eesti haikusid. 1980. söepliiats.
Vesipapp „Kuningamaa”, 1989, sulejoonistus.
Urve Karuks „Lootusse lendama laukast” 1992, Valitud luuletused, sulejoonistus.
Nädala autor 
Lisa kommentaar